Järgmisel päeval sõitsime uuesti nartsisse vaatama ja pildistama. Enam kui saja aastaga on ligi kolmandik hektarit tihedalt imekauneid õisi täis kasvanud. Esimesed sibulad olla kinkinud mõisapreili talupojale ja kasvama on need jäänud vaid sinna, kuhu nad algselt istutati.

Koduteel sõitsime vaatama sealsamas lähedal asuvat Vara kirikut, lootes selle juurest mõnd allikat leida. Vara püha Brigitta kirik seisab väikesel künkal, mis vabalt võib olla ka muistne hiiemägi. Kivikirik on ehitatud 1852. aastal vana orduajast pärit puukiriku asemele. Kõige põnevam on aga kiriku juures selle ees kõrguv võimas ohvritamm, kes on oma oksad sirutanud kiriku esiseina embama.

Tamme ümbermõõt rinnakõrgusel on veidi alla viie meetri, 0,7 meetri kõrgusel koguni 516 sentimeetrit. Korp on sügavalt rõmeline, mis viitab vanusele üle kolme sajandi. Samas on tüvi terve, ilma mädaniku ja õõnsusteta.