“See Soomes aretatud uus sort oli Eestis üleüldse teist kevadet maas, kuid järgmisel aastal saavad selle seemet nüüd ka kõik teised osta ja külvata,” selgitas seemnevilja kasvatuse ja müügiga tegelev FIE Erki Oidermaa.

Kuigi hiline sort, kasvas see tänavuse kuiva ja sooja suvega kiires tempos ning augusti keskpaigaks oli saak salves.

“Lõplikud andmed küll veel puuduvad, kuid 7,5–7,7 tonni kanti hektarilt peaks küll jääma,” rääkis Oidermaa septembri alguses.

Mehe sõnul ei olnud see kindlasti selle sordi lagi. Olnuks sademeid rohkem, tulnuks saak veelgi kopsakam. Seega on ta tolle sordiga igati rahul.

Eelviljaks võistluspõllul oli läinud aastal punase ristiku seemnepõld, mille mees sügisel üles kündis. Harimine ongi tal künnipõhine, samuti ei tunnista ta läga oma maadel.

“Tegelikult oleks huvi läga kasutada küll, kuid sellega kaasnevad riskid, mida ma seemnekasvatajana ei saa lubada – lägaga võib sisse tulla tuulekaera ja muid umbrohtusid,” põhjendas üksnes taimekasvatusega tegelev Oidermaa.

Äsjasel lõikusajal ootas tal kombaine nisu 74-l, oder 145-l, raps 76-l, kaer 66-l, tritik 34-l ja hernes 7 hektaril ning ristik ja timut seemneks vastavalt 8-l ja 34 hektaril.

Viljelusvõistlusel on Oidermaa osalenud seni korra, aastal 2009, mil oder ‘Jyvä’ tõi talle parima odrasaagiga – 7,4 tonni hektarilt – ka võidu. “Sealt edasi on ‘Jyvä’ kasvupind Eestis mitu korda kasvanud, kas nii ka ‘Harbingeril’ läheb, näitab aeg.”

Ta peab õigeks, et edaspidi saaks ka kaeraga viljelusvõistlusel osaleda. “Nõudlus toidukaera järele on kasvanud ja kaera kasvataminegi vajaks promomist,” lisas Oidermaa.