Õigel teel S-Cross
Esiteks, et autot ju tegelikult oli, mõnes mõttes rohkemgi kui oodata oskasin, teisalt jäi miskit nagu puudu. Elamus, et selle auto ma võtaksin, kui võimalik oleks. Pigem ütleb tunne: kui sa seda autot soovid, osta ja sõida, hätta sa ei jää.
Proovisõiduring kujunes niisuguseks, et palju paremat sihtkohta sel kuival suvel valida poleks olnud võimalik. Peaaegu täiesti mahajäetud paik, suurte lohkudega tee, mida mõnes kohas oli püütud munakividega parandada, kõrge rohi.
Nelikveoline SX4 S-Cross võiks ollagi selliste paikade tarvis, abivahend neile, kes tõsist maasturit ei jaksa või ei soovi soetada, aga kelle koju, maakodusse, seenemetsa või heasse kalakohta viib kehv tee.
Meie ronisime kõigist takistustest üle, ümber ja läbi, ei jäänud kordagi põhjapidi kinni, ei pidanud edasi liikumiseks esile kutsuma mootori kurjemat häält.
Mootorid, muide, sel autol väga kurjad polegi. Pakkumisel on 1,6-sed bensiini- ja diiselmootorid, mõlemad 120 hobust. Otseselt ju minekust puudu ei jäänud, aga väga lustakas ka polnud. Aitab, kui valida võimalus SPORT.
Bensiinimootoriga pakutakse viie-, diiselmootoriga kuuekäigulist manuaalkasti, bensiinimootoritele ka automaatkasti.
Keskmine bensiinikulu jääb tootja väitel 5,5 – 5,9 liitri vahele, proovisõidu praktika tavaliselt seda tulemust ei anna. Esiteks on mootor veel sisse sõitmata ja teisalt kipub gaasipedaal tavaliselt raskemini vajuma.
Aga läbivusvaru jäi kolkateel proovimata veel küllaga, nupp LOCK polnud suviselt põhjatu teega sugugi vajalik, samuti jäi testimata SNOW.
Maanteel tuleb suurematel kiirustel arvestada, et S-Cross on pigem püstine kui lamav auto. See tuleb meelde juba siis, kui rooli taha istud, aga ka siis, kui suuremal kiirusel konkurendist mööda sõitma hakkad.
Istmetega või istumisega on lugu nii, et algul üllatud pisut, et istud veidi nagu koolipoiss koolipingis, aga pärast päev otsa kestnud sõitu üllatud, et sa pole istumist tähelegi pannud. Ka teenekas radikuliidikartja võib päev otsa rahulikult roolis veeta.
Kes on tavalist SX4ja proovinud, teab, et ruumikusega seal üleliia ei priisata. S-Cross on ses suhtes samm (ja 15 cm pikkust) edasi. Kui vaja, mahub viis inimest, mõistlikum on piirduda neljaga. Pakiruum on sealjuures täiesti normaalne.
Auto tuled tundusid suveöös vägagi korralikud.
No ja välimus? Ei nurise. Igatahes siis, kui see auto oma pärlmuttervärvis „Lauluga maale“ salvestusplatsil kiiskas, jäi ta silma küll.
Kõige selle kõrval tuleb tõdeda, et tippude hulka jõudmiseks tuleb veel tööd teha. Ehkki müüjad põrutavad juba praegu rusika lauale ja ütlevad, et uus Suzuki SX4 S-Cross on kui värske tuulepuhang oma jõulise edasiliikumise, nutikate siselahenduste ja efektse välimusega, jäävad jõud, nutikus ja välimus veel hea mitme tuhande euro taha.
Praegusel juhul on hind aga ostuargument: saada kogu see varustus ja mitmekülgsus kätte 20 000 euro eest pole sugugi paha vahetuskaup.
