Õpilane ütleb, et tema kõike ei pane, aga kui metsa läheme, on tal graafikutekaust kaenlas.

Ta vaatab puid koolitatud metsamehe pilguga, mis käib ajast ette. Näeb näiteks noorendikus küpset kuusikut ja teab, et selle nimel on viimane aeg järgmisel aastal kasevõsa kuuskede vahelt maha võtta, sest muidu matab kask kuuse.

Ringkäik ta metsades kujuneb õppuseks, ka vaated autoaknast on näitlikud.

Kõrgest, keskelt kuivavast männikust möödudes selgitab Udam: “Üraskikolle on sees ja keegi midagi ette ei võta.”

Teises kohas, kus on 13 aastat tagasi tehtud lageraiet, on uus mets peale istutatud.

Aga kultuur on hooldamata ja hõre, kõrgest rohust paistab mõni okslik ulukite näritud mänd. “Mina omaniku asemel sellega siin rahul ei oleks,” kostab kommentaar.

1. tund: omanik valgustab kuusikut

Udami enda kultuurides-noorendikes käib jutt, et puid olgu esialgu tihedamalt. Siis on võimalik valgustuse-harvendusega valikut teha ja paremad puud alles jätta. Kui istutatud on nii hõredalt (nt 2000–1500 taime/ha), et täiuse pärast kehvemaid välja võtta ei anna, võib omanik juba ette arvestada, et ka rahakott jääb hõredaks.

“Iga metsaosa tuleb eraldi vaadata ja kindlasti arvestada boniteeti,” kõlab õpetus. Laias laastus on esimene ja teine boniteet istutamiseks, kolmanda puhul tasub juba mõtelda, kas võiks hoopis aidata kaasa looduslikule uuendusele vms.

Näeme ta enda kõige parema boniteediga (IA) metsa noorendikku. Ses jänesekapsa kasvukohas jõudis kuusik enne raiet maa täis külvata.

Noored kuused kasvavad lustiga ja samamoodi vihub kasvada kask – puistu on hetkel omanikuga ühepikkune.

“Kui ma siin midagi ei teeks, saaksin kaasiku, kus kuusk on teises rindes. Aga mina tahan nii heal pinnasel kasvatada kuusikut,” ütleb mees.

Ta on juba kolm korda siit kase välja raiunud. Järgmine valgustus tuleb järgmisel aastal. Praegu peab Olavi Udam vahet, sest avastas kevadel palju ulukikahjustust – keegi hammustas mehekõrgustelt kuuskedelt ladvad. Võsa jääb praegu kasvama, et põtradel (või hirvedel?) oleks kevadel tülikam sööma tulla.

Ladvata kuusel hakkab mitu kasvu uueks ladvaks pürgima, kuni üks konkurentsi võidab. “Kui ainult nii oleks, poleks häda, ainult juurdekasv natuke kannatab, aga kui niisugusest kahjustusest tekib ka tulioks, saab puust vaid praakpalki.”

2. tund: harvendus katab uuenduskulu

Tihe kuusik, mis jääb Udami maadele, on rajatud vaguistutusega 36 aastat tagasi Kaansoo metskonna ajal.

Künniviilule istutatud puud on sesse harja nagu klammerdunud – siin-seal jäävad juured pinnale. Kuuskede all ei kasva õieti midagi ja jutuhääled kostavad kaugele.

“Boniteet on jälle IA. Puistu on tihe ja hästi laasunud. Siit saab harvendusraiega 60 tihu paberipuitu hektari kohta,” räägib Udam. Aga ta on harvendusega hiljaks jäänud, sest talved on mujal ära kulunud. Siin võiks pinnase poolest tegutseda ka suvel, kuid siis on suur juurepessuoht. Juuri vigastamata ei mahuks vagudes tegutsemagi.

Samas on kiire, sest tihedas puistus on võraosa liiga väikeseks kahanenud. Pole enam poolt kuuse kõrgusest, mida oleks vaja, et võra suudaks fotosünteesi saadustega toita kogu puud.

Mees rõõmustab, et kõrvale jäävad oma metsad. Kui kõrval tehtaks lageraiet, lükkaks tuul siin künniviilude otsas ukerdava kuusiku lihtsalt ümber.

Esimese harvenduse oleks pidanud tegema juba kümme aastat tagasi, 25aastases puistus. Kui arvestada, et istutatakse 4aastast kuuske, tuleb harvendusaeg veel rutem.

“21 aastat pärast istutamist võiks metsast juba saada tulu, et kultiveerimiskulud katta,” sõnab Udam. “Jutt, nagu oleks omanikul võimalus saada tulu vaid üks kord saja aasta kohta, ei ole õige.”

3. tund: kasepalk või paberipuit

Pilt oleks vale, kui ei ütleks, et vahepeal vaatasime pikalt musträhni pesa ja hiireviusid.

Ühes kuusikus on võimsad puud juurepessus, aga metsakasvataja ei kiirusta neid raiuma, vaid ütleb, et need on tema hingepuud.

Aga järgmise õppetunni koht on seal, kus sama koosseisuga metsast jookseb läbi omandipiir. Olavi Udam on oma metsas teinud kuus aastat tagasi harvendusraiet, naaber ei ole teinud midagi. “Minu pool kasvatab vineeripaku moodi kaske ja tema pool jätkuvalt paberi- või küttepuitu,” märgib retkejuht.

Tulevikus võtavad naabrid hektari kohta metsast välja samas mahus kaske, aga Olavi Udam saab tihumeetrist 700 krooni, naaber 450.

Udam on pealegi vahepeal veel ka harvendusraie puitu müünud.

Kui naaber võtaks ruttu eeskuju ja ka harvendust tegema tormaks, oleks tema metsas efekt väiksem – mida hiljem harvendad, seda väiksem mõju.

“Harvendusraie ei tekita rohkem puitu, metsa bioloogilise massi juurdekasv sellest ei suurene,” ütleb Olavi Udam. “Kuid hooldamata metsas kasvatavad paljud peened puud paberipuitu, konkureerides omavahel valguse, toitainete ja vee pärast.

Hooldatud metsas kasvatab väiksem arv heas kasvujõus puid oma tüvepaksust.”

Olavi räägib, et talle meeldib ELi meede, mis toetab hooldusraieid just kuni 30aastases noorendikus.

Harvendusraiet, mis metsa kasvule tõesti kaasa aitab, tuleb teha selles eas.

Nüüd kraamib ta ka esimese graafiku välja: kuidas puistu juurdekasv täiusest sõltub.

Sealt näeb selgelt, et mida väiksemaks täius jääb (mida hõredamaks metsa harvendad), seda rohkem kaotab metsaomanik puistu juurdekasvus.

See tähendab, et kui tahad parandada kasvavate puude tüveomadusi, pead harvendust tegema, aga ei tohi sellega minna üle piiri.

Olavi Udam hindab oma vineeripakukaasikut: “Puistu täius on siin vast 0,7, vanus 35 aastat. Mahu juurdekasvus kaotan ehk 15%, aga väärtuse juurdekasv on mitmekordne.”

4. tund: põder hammustab tulu

Miks omanikule on kasulik oma noore metsa eest hoolitseda? Istume kuusikus, kus tüved põdra kooritud, vigastused on poolteise-kahe meetri kõrgusel.

Järgmisest graafikust me silme ees on näha, millised tüve osad tulevikus missugust tulu annavad. Teada ju on, et palk tuleb tüve alumisest osast.

“Mängime, et selle metsa kõrgus on 20 meetrit. Kui tüvi jagada kõrgust pidi kümneks võrdseks jupiks, näeme, et esimene kümnendik ehk 2 meetrit annab tulevikus umbes 24% selle puu mahust,” näitab Olavi Udam.

Kui ta liidab ka järgmise kümnendiku (kokku 4 m), annab see tüveosa 41% puu mahust. Kolm kümnendikku (6 m) on 57%, pool puu kõrgusest 80% mahust jne. Mida rohkem ladva poole, seda väiksem puidumaht.

Kui esimesel kümnendikul on põdrakahjustus, lähevad tüve esimesed 3 m paberipuiduks ja palki saab vähem. Kui saab alt võtta kaks palki (2x5 m), müüd 80% tüvemahust parima hinnaga.

“See põdrakahjustus siin raiskab ära kõige väärtuslikuma, kõige kallima osa tüvest,” räägib mees. “Kui arvestada, et palgitihu eest saad 500 krooni ja paberipuidu eest 100 – ülestöötamishind ja veokulu on mõlema puhul ju sama –, tähendab see, et üks kriips, mille põder tegi, vähendab metsaomaniku tulu viis korda.”

Olavi Udam seletab graafikuid, kiidab kuuske ja soovitab: “Kasvatage metsa.”