Olle Horm: Euroopa seakasvatuses hakkab kriis läbi saama

 (3)
OLLE HORM
OLLE HORMFoto: TERJE LEPP

Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm ütles, et kuigi Euroopa Liit toodab jätkuvalt märgatavalt rohkem sealiha, kui ise tarbib, on Eestis pilt muutunud vastupidiseks. Olle Hormi sõnul on Euroopa Liit suutnud tõusta maailma juhtivaks sealiha eksportööriks, kuid Eesti ujub vastuvoolu.

“Euroopa tootjaid on edu saatnud eelkõige Aasias, nt Hiinas ja Jaapanis,” märkis Olle Horm. “Tootmise, tarbimise ja ekspordi tasakaalustumine on viinud sealiha hinna Euroopas tõusule ning see on jõudnud endisele tasemele. Turu normaliseerumine on heaks perspektiiviks tulevikus, kuid ei lahenda just Eesti tänaseid probleeme. Minu kui ettevõtja ja kodaniku jaoks on väga kurb tõsiasi, et Eesti ei suuda enam ennast ise ära toita ja me peame liha sisse ostma.”

“Paljud Euroopa riigid peavad oma riigi toiduainetega isevarustamise võimet poliitiliselt ülioluliseks ning isegi turvalisus- ja julgeolekupoliitika osaks,” märkis Olle Horm. “Tänu sellele on põllumajandus ja toiduainetetööstus paljuski riigi poliitikast sõltuv. Eesti on täna suures mängus kahjuks selge kaotaja. Eestis kestab vastupidiselt Euroopale seakasvatuses kriis paraku edasi. Maaeluministeeriumi andmetel on sigade arv Eestis eelmise aastaga võrreldes langenud 23% ehk ca 80 000 sea võrra.”

“Sigade ja veiste tapamahud on langenud 5-8%, mis on, arvestades sektori stabiilsust ja mahukust, väga tugev langus – see avaldab laiemat mõju ka sektori tööhõivele,” ütles Olle Horm. “Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli 3 kuuga 16,6 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes varasema aastaga 9,8%. Põhjusi on mitu: esiteks raskendab Eestis möllav Aafrika sigade katk eksporti. Teiseks ei oma Eesti ettevõtted väljundit ahvatlevatele Aasia turgudele nagu Hiina ja Jaapan.

Seotud lood:

“Selliste arengute juures ei kata Eesti seakasvatus 20% ulatuses kodumaist nõudlust ning Eestist on saanud tõsine liha netoimportöör,” sõnas Olle Horm. “Viimasel kolmel kuul on eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestisse liha- ja lihatoodete import kasvanud 6,7% ehk 27,1 miljoni euroni.”

“Eesti lihaturul, kus tootjad kopeerivad üksteise hitt-tooteid piltlikult öeldes momentaanselt, on konkurents väga tihe,” sõnas Olle Horm. “Osad tootjad on end ümber profileerinud töötlejateks. Kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordivõimekust pidurdab madal efektiivsus ning kaubamärkide puudus välisturgudel. Meil ei ole oma tugevaid rahvusvahelisi kaubamärke, millel oleks muljetavaldav läbilöögivõime naaberturgudel.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare