Olukord teraviljaturul: pidev informeeritus on olulisem kui kunagi varem
Olukord teraviljaturul muutub iga päevaga. Kopenhaageni börsimaakler Indrek Aigro peab prognooside tegemist praegu keerulisemaks kui aasta tagasi. Tegureid, mis hindu mõjutavad, on palju ja õige otsuse tegemine nõuab pidevat informeeritust rohkem kui kunagi varem.
Viljaturgu mõjutab tänavugi küllalt tõenäoliselt Venemaa jätkuv ekspordikeeld. Ebakindlust lisab keeruline poliitiline seis Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida maades. Samuti on viimastel nädalatel maavärina ja selle tagajärgede tõttu rivist väljas olnud olulise importööri Ida-Jaapani sadamad. Looduskatastroof on halvanud sealset võimet kaupu vastu võtta, kuid samas vähendanud ka tarbimist. Seega jääb olukord kindlasti pingeliseks ka kogu järgmiseks hooajaks. Suurema stabiilsuse tagamiseks on nii põllumeeste kui teravilja tarbijate jaoks võtmetähtsusega tururiskide hajutamine.
Euroopa põllumeeste liidu COPA prognoosi kohaselt kasvab Euroopa Liidu teravilja kogutoodang tänavu 282,1 miljoni tonnini, mida on võrreldes mullusega 2,4% enam. COPA hinnangul on vaja teraviljakasvatuse tootlikkuse kasvu soodustavaid meetmeid, kuna turuolukord on jätkuvalt pingeline ja nõudlus söödateravilja järele kasvab. Teravilja raske kättesaadavus ja kõrged hinnad on põhjustanud tõsiseid probleeme EL ja Eesti loomakasvatussektorile (eelkõige sealiha tootmisele).
Lisaks turuolukorrale käsitletakse foorumil teravilja tootmisega seotud küsimusi. Taimekasvatuse edukus sõltub otseselt põllumaa heast seisundist. Eesti paljudes piirkondades loovad aastakümnete eest loodud maaparandussüsteemid eelduse põllumajandusmaa kasutamiseks. Investeeringud maaparandusse leevendavad põllumajandustootmise probleeme seoses liigsete sademete või põuaga. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatistega on võimalik vähendada põllumajandustootmise võimalikku negatiivset mõju looduskeskkonnale. Eestis on aga maaparandustööd põllumeestele tekitamas suuri lisainvesteeringuid, sest põllu- ja metsamaade kuivendussüsteemid amortiseeruvad ca 50 aastaga, maaparanduse eesvoolud ca 25 aastaga. Taasiseseisvumise ajast alates on aga maaparandustöid tehtud minimaalselt ja lähitulevikus võib põllumajandusmaa osas tekkida olukord, kus hooldamata aladel võib kaduda hästi kuivendatud põllumaa ning mõnekümne aasta pärast langeda aktiivsest põllumajanduslikust kasutusest välja suurem osa kuivendatud maast. Seega tuleb maaparandussüsteemide kasutuses hoidmiseks teha suuremahulisi investeeringuid, mille teostamiseks jääb põllumeestel jõudu napiks ning vajalik on oluline riigipoolne panustamine.
