Oma aed oma materjalist
Kui me Hiiumaa metsaseltsis üheskoos selle aasta rühmanõustamise plaane tegime, kostis seltsi liikmete seast kindel soov taas korendusaiategu õppida.
Tõenäoliselt on selle soovi üheks põhjuseks ulukite arvukuse jätkuv tõus, mistõttu koduaiadki on järjest tihedamini metssigade poolt tuhnitud. Muidugi on oma metsast pärit materjalist tehtud aial väga tähtis emotsionaalne roll.
Õppepäev oli 25. aprillil Jõeranna külas, õpihimulisi oli kokku tulnud 40. Oma oskusi ja teadmisi jagas seekord meie seltsi liige ja Hiiumaa Ametikooli õpetaja Ivo Mänd, kes on ka tuntud puukujumeister.
Kuigi ajalehe kaudu just aiategijaks ei saada, jagaksime mõningaid meie õppepäeva soovitusi siiski ka teistega:
- Ettevalmistustööd on väga tähtsad. Selle aja, mille pühendate töövahendite (õiged teritusnurgad!) ja töökoha ettevalmistamisele, teenite pärast kenasti tagasi ajavõiduna ja kindlasti ka sellena, mida oma tervisele annate.
- Materjali valik. Valige õiged puuliigid sobivas jämeduses. Kui materjal on liiga jäme, võib seda kaheks või neljaks lõhestada.
- Aiateibaks on parim kadakas, piisavalt jäme on juba 5cm läbimõõt.
- Aialatiks, hiiu keeli (h)erreks on kõige parem kuusk, sobib ka haab, parema puudumisel mänd. Lati pikkus 4,3-4,5 m ja paksus 3-10 cm.
- Sidemete tegemiseks sobivad kuni meetrised noored kuused või siis vana kuuse oksad, aga neid on vaja eelnevalt töödelda
- Materjali koorimine on vajalik, et aeda ei tuleks mädanikud kimbutama. Mugavam on koorida värskelt lõigatud materjali. Piisab triipude koorimisest, ülepinnalist ei ole vaja.
- Aia asukoht on mõistlik nööriga maha märkida, nii on lihtsam.
- Teivaste vahekaugus alates 60 cm, selline aed peaks vastu pidama ka metssigade rünnakule.
- Esimese lati paikapanekuga otsustatakse aia ilme - kaldenurk. See jääb edaspidiseks orientiiriks, seega tasub selle protseduuri juures kauem vaagida, milline kaldenurk just teile meeldib.
- Tugiteibaid ei ole vaja, kui aiapostid on piisavalt jämedast materjalist. Juhul kui toestamist on vaja siiski teha, sobivad selleks kadakad või ka kõverad kuuse ja männi oksad. Vanasti olla öeldud, et rikka mehe aed on ilma tugiteivasteta, sest temal on jämedad aiateibad. Vaene mees pidi aga tugiteibaid kasutama.
- Noorest kuusest sideme tegemisel laasida puu tüüka poolt ladva poole, et vältida sisselõikeid. Viimased ladvaoksad jätta laasimata, need hõlbustavad sidumist. Seejärel tuleb kuused lõhestada, seda saab teha käsitsi näppude vahel, appi võib võtta noa. Lõhestatud kuusk muutub rihmana paindlikuks. Sidumise juures on vaja jälgida, kas puidukiud painduvad. Kui on murdumisoht, on soovitatav oksakohti enne sidumist kirvesilma või haamriga koputades pehmendada. Sidumisel jälgida seda, et alustatakse ladvast, põimimine läheb altpoolt ülespoole. Ühe teiba juurest teisele minnes on soovitatav sidemele keerd peale keerata.
- Korendusaed peab vastu vähemalt 20 aastat, aga pideval uuendamisel märksa kauem. Vanasti oli talumajapidamises aedade uuendamine vanaisade töö, sest see ei nõudnud enam suurt füüsilist jõudu, vaid püsivust.
***
Eestimaal on aedu ehitatud põldude ja õuede kaitseks ikka vajaduse pärast, tänapäeval lisandub vajadusele ka toreduse efekt.
Esimest korda korraldas MTÜ Hiiumaa Metsaselts (koostöös Kõpu Life projektiga) korendusaedade ehitamise õppepäeva 2007. aasta juunis Suurepsi külas.
Siis oli õpetaja rollis meie seltsi liige Tiit Männamaa, kelle töödega saab tutvuda kodulehel www.sibulavana.ee.
Aira Toss on MTÜ Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees, Hiiumaa erametsanduse tugiisik
Allikas: Sinu Mets