Oma saega riigimetsa kuuse järele
Riigimetsa kuuse järele minnes ei pea seda tegema poolsalaja ning kiiruga esimest ettejuhtuvat puud kaasa rabades.
Kuuse võib võtta päise päeva ajal ning täiesti avalikult – RMK pakub kodulehel välja lausa 135 kohta kõikjal üle Eesti, kuhu minnes peaks kuuse kindlasti saama.
RMK Harjumaa metskonna metsaülema Andrus Kevvai sõnul võib jõulupuu võtta ka mujalt. Peamine, et saagimine ei toimuks kaitsealal ning ollakse ikka kindel, et tegu on riigimetsaga. Jõulupuud ei tohi võtta ka metsanoorendikest ja sealt, kuhu inimesed on nad istutanud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid.
“Kodulehel olevad soovitused annavad suuna kätte, seal on ära toodud paigad, kust rohkem lootust sobiv jõulupuu leida,” selgitas Kevvai.
Alates homsest korraldab RMK 22. detsembrini seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki koos loodusharidusliku lühiprogrammiga. Need peaksid sobima väljasõiduks peredele ja sõpruskondadele.
Omapäi seal kuuske otsida ei tule – sobivad paigad on RMK spetsialistidel välja otsitud.
Oma saag kaasa
Nii ise metsa minnes kui kuuseretkel osaledes tuleb kaasa võtta saag, sest RMK töötajad kuuski valmis ei varu ja metskondade juurest neid ei müüda.
Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ja puu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, ülekande või mobiiliga.
Kuuse eest tuleb maksta enne metsa minekut ning maksekorralduse väljaprint kaasa võtta.
Eelmisel aastal müüs RMK riigimetsast ligi 4600 jõulukuuske ja retkedest võttis osa 1500 inimest. Rohkem kui pooltel juhtudel tasuti mobiilimaksega.
Riigimetsast võib kodu kaunistamiseks võtta ka üksikuid oksi, nende eest eraldi tasuma ei pea. Samuti võib kuuse asemel jõulupuuks viia hoopis männi, nii nagu see on kombeks Kihnu saarel.
“Need puud, mida meie pakume, ei kasvaks nagunii suureks ja tuleb maha võtta, tundku inimesed siis nendest jõulude ajalgi rõõmu,” lausus Kevvai.
Vastu tuleb RMK sel aastal lastekodudele, kellele viiakse kuused koju kätte. Iga lastekodu võib saada kolm kuni kolmemeetrist kuuske. Seda võimalust ka agaralt kasutatakse. Ainuüksi Anija metskonnamajast Harjumaal on linna teele läinud 40 kuuske. Kuna Tallinnas ja selle ümbruses on tahtjaid palju, pole parata, et parimad ja kaharamad kuused on omaniku leidnud sel või mõnel eelmisel aastal.
Ajakulu käib asja juurde
“Korralik jõulupuu kasvab 10–15 aastat ning aastaga uus põlvkond juurde ei sirgu,” märkis Kevvai.
Tema soovitus on kuuse leidmisel arvestada pikema ajakuluga ning metsas viibimisest rõõmu tunda, sest hea jõulupuu leidmine ongi keeruline. Seda ei maksa jätta viimasele minutile või hämarasse õhtusse.
Linnarahvas võib kuuse osta ka metsa minemata – kauplejate platsidelt saab kuuse keskmiselt 8–15 euroga. Aianduspoodides on tänavu ka potis kasvavad puud, mille võib hiljem koduaeda istutada.
Potis kasvavat kuuske soovitab ka säästva arengu portaali Bioneer toimetaja Katrin Lipp.
“Kuuse võib istutada koduaeda ja ehtida teda seal ning tuppa tuua metsast kuuseoksi,” soovitab ta.
Ehtsa puu asemel plastkuuse kasutamisel on tema sõnul mitmeid vaidlusi – kuused kipuvad aja jooksul oma kena läikivat välimust kaotama ja muutuvad prügiks enne, kui nende kasutamine valmistamisele kulunud ressursiga võrreldes end ära tasub.
“Lisaks ei pea jõulupuu olema tingimata kuusk,” märkis Lipp.
“Käsitööna saab valmistada väga põnevaid ja ilusaid jõulupuid ning kasutada selle juures käepärast materjali, mis juba kodus olemas on.”
Kel huvi, võib ideid leida ka Bioneeri kodulehelt, kus leidub soovitusi nii papist, vatist, plastpudelist kui ka kommidest jõulupuu valmistamiseks.
