Maamajandus

Õpetaja Marje Kask: Õppida pole kunagi hilja



Õpetaja Marje Kask: Õppida pole kunagi hilja
Foto: VÄRDI SOOMANN.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse õpetaja Marje Kask sai Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) parima maamajanduseriala õpetaja aunimetuse*.

Marje Kask, teie enda 2009. aastal ilmunud õpik “Metsakasvatus” täitis ühe lünga metsandusliku kutsehariduse vallas. Kuidas üldisemalt õppematerjalide seisu hindate, mis veel puudu on?

Seis õppematerjalidega on viimastel aastatel kiiresti paranenud. On tehtud õpikuid ja eriti e-õppematerjale. Eks siin ole abiks olnud näiteks Euroopa Sotsiaalfondi programmid kutseõppe arendamiseks.

Ühe suure lünga täitis ära Veiko Uri, Enno Laasi ja Mati Valgepea “Metsamajanduse alused”, mis ilmus eelmisel aastal. See on küll kõrgkoolidele suunatud, aga kasutatav ka kutsekoolis – viimane taoline õpik ilmus 1980. aastate lõpus.

Minu metsakasvatuse õpiku materjalid said kokku pandud juba mitu aastat varem. Algul kogusin materjale ainult enda tarbeks, et koostada ainekonspekt, kuid siis tehti ettepanek õpik koostada.

Ma ei oskagi öelda, millest hetkel puudus on, enamik teemasid on kaetud.

Kui ainult enda mätta otsast vaadata, siis võiks olla kutsekoolidele eraldi metsa- ja puidukaitse õpik. Võiks olla õppefilme eri teemadel.

Kes need noored on, kes Tihemetsa Voltveti koolituskeskuses metsandust õpivad? Kas neil on mingeid n-ö ühisjooni, mis neid teistest eristavad?

Metsamehe elukutse ei ole kerge ja seetõttu tulevad meile üldjuhul õppima need, kellel on selle vastu huvi ja kes on motiveeritud. Nii rasket ala ei valita juhuslikult.

Noored on nagu noored ikka, aga mingeid n-ö metsamehele ühiseid jooni on siiski ka.

Metsandusõpilased tunduvad olevat vähem agressiivsed kui linnalapsed. Nad on sõbralikud ja hea huumorisoonega, enamasti ei karda tuult, vihma ja rasket tööd.

Aga eks omad lapsed ole ikka paremad kui teiste omad...

Kuidas Tihemetsa koolil, mis nüüd on ühendatud kool, üldse läheb?

Oleme viimased kümme aastat olnud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse üks osakond. Meile on jäänud maamajanduslikud erialad: metsamajandus, aiandus. Ega meil väga kerge pole olnud.

Õpilaste arv on väike ja see sunnib rohkem pingutama, et püsima jääda.

Näiteks pakume täienduskoolitusi metsanduse ja aianduse vallast.

Täiskasvanud õppijad on leidnud tee kooli, sest meil saab õppida metsandust ka sesoonõppes ja aiandust töökohapõhises õppes, avame kohe varsti uue, arboristi eriala. Meil tehakse palju projektitööd, see loob lisavõimalusi ja -vahendeid.

Kuidas hindate metsandusliku kutsehariduse hetkeseisu üldisemalt?

Ma arvan, et see on hea. Õppida saab Luual, Tihemetsas ja Hiiumaal.

Meist igaühel on oma nišš, igal koolil oma nägu. Hea erialase ettevalmistuse saab kõigist kolmest.

Mis need kolme kooli kolm eri nägu on?

Üks eripära tuleneb geograafilisest asendist – asume üksteisest kaugel, igal koolil on kujunenud oma piirkonnad, kust pärit valdav osa õpilasi. Meie hajutatus Eestis annab võimaluse õppida metsandust kodu lähedal.

Õppekavad on sarnased, aga oma näo annavad valikained. Hiiumaal saab näiteks õppida ühe aastaga töökohapõhises õppes metsamajandust (raietööliseks). Nende “rosinaks” on sinna juurde pakutav puidu erikasutuse õpe. Luua on suurim ja kõige kauem järjest tegutsenud metsanduskool, kus seetõttu on arvatavasti parim õppebaas, eriti ruumide osas.

Meil saab praegu õppida kahel õppekaval: 3,5 aastat metsamajandust põhihariduse baasil ja 1 aastaga metsamajandust (raietööliseks). Raietöölise erialal haridustasemega seotud piiranguid ei ole ja õppida saab seda sesoonõppes, kusjuures ei õpita ainult saagi kasutama, vaid saab laiapõhjalise metsamajandusliku ettevalmistuse.

3,5aastasel õppekaval on valikainetest populaarseim olnud metsamasinaõpe. Seal saadakse algteadmised forvarderitest ehk kokkuveotraktoritest, harjutatakse ka sellega metsas töötama.

Tublimad on pärast kooli metsamasinatel tööd saanud või läinud seda edasi õppima.

Meie tugevuseks on suur (ligi 5500 hektarit) koolimetskond, kus saab teha kõiki praktilisi töid.

Mida oma potentsiaalsetele täiskasvanutest õpilastele, näiteks metsaomanikele ütelda tahaksite?

Et õppida pole kunagi hilja. Meil on vanim õpilane olnud vist natuke üle 60 aasta vanune.

Kasutage ära kõik võimalused end täiendada, praegu pakutakse tasuta täienduskoolitusi palju.

Või tulge meile sesoonõppesse, saate praktilise metsatöö oskused ja õpite oma metsa majandama.

Meil on just praegu käimas talvine vastuvõtt metsamajanduse ja aianduse erialale. Tulge õppima, õppetöö algab veebruaris.

*MES valib parimaid maamajanduse õpetajaid 2001. aastast.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare