Statistikaameti andmetel külvati eelmisel sügisel talivilja kokku 76 786 hektarile. 2011. aasta soojal suvel-sügisel oli külvatud taliviljapind pea tuhat hektarit suurem – 85 675 ha.

Juba praegu saab öelda sedagi, et talivilja arenguks jääb kevad-suvi lühemaks kui tavaliselt. Hiline lume sulamine on aga loodetavasti soodus suviviljadele: mulla niiskusvaru püsib kaua, kevadine tuul ja päike ei kuivata mulda liialt.

Taimedel on toit otsas

Maaviljelusinstituudi teadur Peeter Viil räägib, et tänavune talv oli eri piirkondades väga erinev. Oraste seisu mõjutas loomulikult see, kui palju vihmasel sügisel üldse talivilja külvata jõuti. Teiseks see, kas enne lume tulekut jõuti ära teha ka lehetugevdajaga pritsimine ja anda lisaväetist või mitte. Ja kolmandaks see, kas maapind lume all jõudis ära külmuda või ei.

“Sügis oli märg ja põllud ei kandnud masinaid,” selgitab Viil. “Seetõttu koristus venis ning hilines ka taliviljakülv.”

Märja sügise tõttu jäid peaaegu kõigil tegemata lehekaitsetööd – pritsimised, mis suurendaksid taimede talvekindlust. “On põlde, kus suurema lehemassiga talvituma läinud taliteraviljadest on hävinud pool,” toob ta näiteks.

Maapinna külmumisel võib Viili sõnul olla nii plusse kui miinuseid. Plussiks on see, et taim lõpetab maapinna külmudes toitainete kasutamise ja jääb talveunne. Kui puhkeaeg piisav, on veel ka kevadel mullast midagi võtta.

Halba hakkas sama seis tegema märtsis, kui päevane päike sulatas lund ning hange alla põllupinnale tekkis vesi. Külmunud maa takistas aga vee imbumist mullasse. Vesi jäi oraste peale ja tekitas sinna jääkooriku.

“Kurb tõdeda, aga ka lumesaanidega kihutatakse talvel mööda orasepõlde järjest usinamalt ja see suurendab oraste hävimise ohtu,” lisab teadur.

Ka kaua kestnud talv teeb põllumehed ning teadlased murelikuks. Esiteks sellepärast, et aktiivne kasvuperiood jääb tänavu ligi kuu aja võrra lühemaks. Ja teiseks sellepärast, et taim tarbib selle võrra kauem mullas sisalduvaid toitaineid.

“Taimede toitained on lume all otsas,” möönab Viil. Mullune hea saak viis neid tema sõnul tavalisest rohkem mullast ära ning pehmete põldude tõttu lisaväetist anda ei saanud. Viil soovitab kevadel kohe taimi turgutama asuda, andes neile nii lämmastikku kui väävlit sisaldavaid väetisi.

Väetisekülvikuga põllule

“Meil tuli eelmisel nädalal 10−15 sentimeetrit lund veel juurdegi,” ütleb Põlva- ja Võrumaa piiril talivilja kasvatav Erki Oidermaa. Talivilja on noorel põllumehel 200 hektarit, nii nisu, tritikut kui talirapsi.

Ka Harjumaa teraviljakasvataja Aare Mölder nimetab talve lumerohkeks. “Lumi tuli kuu aega varem ja läheb kuu aega hiljem ära. Kui mõnel pool läks uue aasta paiku maa mustaks, siis siin seda ei juhtunud.”

Sügisel tegi Mölder oma valiku külvi, mitte koristuse kasuks. “Koristamata jäi, aga külvamata ei jäänud!” ütleb ta.

Pehmed põllud segasid ka Võrtsjärve-äärse viljakasvataja Anti Metsa külviplaane. Siiski sai maha 400 ha teravilja.

“Sai ikka talvel vaatamas ka käidud, mis seal lume all toimub,” räägib Mets. “Maa hakkas külmuma alles jaanuaris, niikaua taimed kasvasid ja kulutasid toitaineid – karta on, et kevadeks on nad näljas.”

Kuna Võrtsjärve ääres on lumikate õhem, nii et Anti Metsa põldudel on lumi juba mõnelt kõrgemalt künkalt kadunud, peab mees plaani: “Kohe kui põllule saab, peab taimi söötma hakkama! Eelmisel aastal oli väetis selleks ajaks juba pandud!”



STATISTIKA

Talivilja külvipinnad 2008–2012 hektarites

 TalinisuTalirukis Talioder Tritik Taliraps
20084 10021 26941 5486 7456477
20095 10241 57591 5938 2121 0254
20106 05061 18836726 9121 5290
20115 27381 22442554 7131 5725
20124 488189132054 6521 8135

Allikas: statistikaamet