“Õrn ööbik, kuhu tõttad sa...” kõlas sigade lasteaia õuel pisut nukralt

“Ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid…” mängis orkester Nurkse seafarmi avamisel. Sigu ei toonud farmi aga mitte meri, vaid Vallo Kruusimägi.

"Siin algab väikeste põssade iseseisev elutee,” rääkis Vallo Kruusimägi, OÜ Nurkse Seafarm juhatuse liige, kui orkestrimehed oma loo lõpetasid. “See on nagu sigade lasteaed.”

Kohe aga muutus mees vähem lüüriliseks ja kõneles sellest, et Nurkse on tegelikult keti teine lüli. See tähendab, et siia saabub emast võõrutatud põrsas 7kilosena, lahkub aga 25kiloselt.

Keti ülejäänud lülid on AS Ekseko, kust läheb lihakombinaati 250 000 siga aastas, ja AS Rakvere Lihakombinaat, kellele Ekseko sajaprotsendiliselt kuulub.

Inimese seisukohalt on põrsastel kõik hästi

Suur osa sigade lasteaia elanikest on teisipäeval orkestrihelide saatel avatud Nurkse võõrdepõrsafarmis juba kohal. Nad elavad hästi.

Vähemalt selle seisukohalt, kes ise hulgakesi sulus kiiresti suureks kasvama ei pea, tundub kõik imekena. Hais, see seakasvatuse vältimatu kaaslane, on vägagi talutav. Ventilatsioon teeb õhu puhtamaks ka põrsaste enda tarvis.

Sööt tuleb sahinal ette, vesi samuti. Põrand on puhas, käi kas või kõpskingaga. Ja kui tõesti peaks juhtuma midagi pöördumatut, on klaasakendega koridori lõpus heledat värvi uks sildiga “Laibaruum-lahkamine”.

“Sellist farmi on kosutav avada ajal, mil majanduse rindeteated on negatiivsed,” kõlasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ava(mis)sõnad. Mõned minuti hiljem haaras minister juba kapsaraua, et põssade kartul katki raiuda.

Loomulikult on kapsaraud minevik. Nurkses töötab tipptehnoloogiline kuivsöödaliin, mis tagab selle, et 56 päevaga on kesik valmis keti järgmiseks lüliks – nuumamiseks.

Omalaadsel moel osalevad sead ka iseenda olmetingimuste parandamises.

Nimelt on Nurkses jõutud peaaegu ideaalse soojaringluseni – põrsaste sõnniku soojus suunatakse läbi soojusvahetite tagasi farmi kütma. Süsteem töötab maakütte põhimõttel.

Omapärasel viisil farmi kütvad põrsad vaatasid läbi koridoriakende valgetes kitlites võõraid, kes omakorda uudishimulikult akendest sisse kaesid – põrsaste juurde minek olnuks liiga ohtlik. Seda just põrsastele.

Oma saatuse eest ei pääse

Vastastikune uudistamine tõi meelde Inglise poliitiku Winston Churchilli ütluse, mida tuletas meelde ka minister Seeder. “Mulle meeldivad sead,” öelnud 20. sajandi üks suurmehi. “Koerad vaatavad meid alt üles. Kassid vaatavad meid ülalt alla. Sead kohtlevad meid kui võrdseid.” Põrsad vaadatud, tuli seltskond taas õuele. Lihameister võttis noa ja...

Enne astus avamispeoliste ette siiski Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esinaine Anne Mere. Särasilmne tööstusjuht jõudis lõpuks paratamatuni – lihakombinaadi väravani.

Siis võttis lihameister uuesti noa ja lõikas. “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa...” alustas puhkpilliorkester uut lugu.

Eesti moodsaim põrsafarm 

- Üks rohketest Ekseko nn põrsaprojekti-farmidest.

- Mahutab 7700 põrsast. 

- Töötajaid 4. 

- Tipptehnoloogiline kuivsöödaliin ja küttesüsteem, mis toodab soojusenergiat seasõnnikust. 

- Moderniseerimise hind 22 miljonit krooni.

Allikas: Vallo Kruusimägi