Otsad Narva hakkpuiduga on lahti
27. juulil esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsusele heakskiidu saamiseks elektrituruseaduse muutmise eelnõu. Selle seletuskirjas on öeldud, et eelnõu on läbi arutatud Eesti Taastuvenergia Kojaga ja Eesti Energiaga.
13. augustil teatas Eesti Energia, et EE Narva Elektrijaamades, Balti elektrijaama koostootmisplokis, on selle eelnõu pärast rohelise energia tootmine lõpetatud, kuna seadusemuudatus kehtestaks tootmisele tagasiulatuvalt 375 GWh piiri.
Mõeldud on eelnõu punkti: “Biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega, mille võimsus on üle 50 megavati, võib maksta toetust mitte rohkem kui 375 GWh kalendriaastal toodetud elektrienergia eest ning mitte kauem kui aastani 2020.”
Kõik otsivad uut ostjat
Rohelise energia tootmise ehk puiduhakke kasutamise peatamine pani ootamatult nõutusse seisu Narva elektrijaamade lepingupartnerid.
Näiteks hakketootja OÜ Reinpaul, kelle tootmine on 60% ulatuses seotud Eesti Energiaga, nentis BNSi vahendusel, et ilmselt on vaja töötajaid koondada ning osa uuest tehnikast on muutunud ülearuseks. “Kuulu järgi peaks Eesti Energia hakkama uuesti hakkpuitu ostma järgmisest aastast, kuid praegu on keeruline prognoosida, millised on mahud. Jutu põhjal võib-olla ainult üks kolmandik praegusest ja see ostetakse ka suures osas RMK-lt,” ütles ettevõtte tegevjuht Paul Tiislär BNSile.
Eesti Energia ukse taha jäänud müüjad on hakanud otsima uusi müügikanaleid, kuid selleks pole jälle ostjad valmis, kuigi kuus ettevõtet, plaadi- ja graanulitootjad, on avalikult teatanud, et võtaksid hea meelega Narva elektrijaamadest selle väheväärtusliku puidu üle.
“Esimene teade, mis Repo Vabrikutest tuli, oli, et toorainelao täitumise tõttu peatatakse vastuvõtt 31. augustist, kuid nüüd tuli juba uus kiri, et vastuvõtt on peatatud 27. augustist
3. septembrini,” tõi näiteks metsaomanike keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.
Lootis muudatust
“Kahtlemata on eelnõu mõju metsandussektorile väga negatiivne,” tunnistas ka Eesti Energia ise Metsalehele saadetud selgituses. Küsimusele, miks lepingupartnereid ei hoiatatud, vastas ettevõte pressiesindaja vahendusel: “Meie partnerid olid teadlikud, et olukord taastuvenergia tootmises on ebakindel ning seaduseelnõud on avalikult kättesaadavad.”
EE märkis, et lootis viimase hetkeni piirmäära eelnõust väljajätmist.
EE arvates on Narvas toodetud taastuvenergia tarbija jaoks kõige soodsam. Väite kinnituseks toodi näide, et tuulest toodetud elektri eest makstakse tootjale järgmisest aastast vastavalt eelnõule 9,3 senti kilovatt-tunni eest, Narva elektrijaamadele aga 7,2 senti.
Kas toetuseta ei saa? “Ilma toetuseta on taastuvelektri tootmine kahjumlik. Riik omanikuna ootab, et Eesti Energia oleks kasumlik ettevõte ja seda ootust tuleb meil täita,” seisis vastuses.
Metsatööd võivad seiskuda
“Otsusega peatada Narvas hakkpuidust taastuvenergia tootmine kadus erametsaomanikel üks stabiilne võimalus müüa väheväärtuslikku puitu õiglase hinnaga,” märkis keskühistu Era-mets juhatuse esimees Tarmo Lees, kes pikemalt on olukorda kommenteerinud ajalehes Koit.
Lees ennustas, et stabiilse müügikanali kadumine tekitab hakkpuiduturul tõenäoliselt ülepakkumise, mis toob paratamatult kaasa hinnalanguse. Arvatavasti avaldab see omakorda mõju küttepuidu hinnale, mille langemisel kriitilise piirini võib osa metsaomanikest teha otsuse üldse mitte metsa minna või jätta osa raiutud, kuid liiga odavast puidust metsa. See võib omakorda halupuuhinnad üles viia ja kannataja rolli võivad sattuda ka saeveskid.
“Kindlasti ei ole EE otsus Eesti bioenergeetika seisukohalt täielik tagasiminek, kuid negatiivne mõju on Kirde-Eestis mõnda aega tuntav,” kommenteeris RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.
Narva elektrijaamadele hakkpuidu tarnijana on RMK Ul-
var Kaubi sõnul praegu sunnitult olukorras, millele otsitakse lahendusi, kuid pole veel
leitud.
“Maailma lõpp see küll ei ole – aasta lõpuni on veel vaid neli kuud,” arvas hakketootja OÜ United-Loggers juhatuse esimees Peeter Volke. “Olen kuulnud, et Narva elektrijaamade laoplatsil on mahukad puidu- ja hakkevirnad, arvatavasti on lepingulised tootjad ja tarnijad jõudnud aasta kogumahust palju juba ka ära vedada.”
Kuna jutt käib toetusesummast, mis alles eelnõus, võib Volke sõnul kõik muutuda. “Võib-olla juba ülehomme ütlevad Narva elektrijaamad, et nad kasutavad puiduhaket juba sel aastal edasi. See kõik on praegu läinud suurde võimendusse. Võib-olla ongi see tahtlik, et survestada valitsust.”
Volke arutles, et ega sellest ju ei räägita, milline oleks hakkpuidu hind ilma toetuseta. Näiteks see hake, mis Eestist välja viiakse, on praegu tunduvalt madalama hinnaga kui Narva elektrijaamad ostavad. Võib-olla oleks Narvas võimalik hakkpuitu kasutada ikkagi ka toetuseta.
“Ega puiduturul olukord paremaks ole läinud, Rootsis näiteks Stora Enso alandas just kõikide sortimentide hinda 25 Rootsi krooni võrra, mis tähendab, et seal läheb küttepuidu hind madalamaks kui Eestis,” märkis Peeter Volke.
Ta lisas samas, et tasub märgata ka positiivset, näiteks uusi elektri ja soojuse koostootmisjaamu ning puiduhakkekatlamaju, “et ei tekiks olukorras, kus praegu ollakse, üleriigilist masendust”.
Ministeerium vaidleb
Kõne all olev eelnõu ootas e-õiguses ministeeriumide kooskõlastusi 22. augustini.
Ainus, kes oma arvamust väljendas, oli keskkonnaministeerium, kooskõlastades eelnõu märkustega.
Üks märkusi oli, et tuleks järgida senist elektrituruseadust, mille järgi peaks dotatsiooni maksmine puidu põletamisele Narva elektrijaamades lõppema 1. jaanuaril 2013 (uues eelnõus pikendatud 2020. aastani).
Ministeeriumi arvates peaks nii ka tegema, kuna praegune koostootmine Narvas pole efektiivne. Palju suuremad lootused on ministeeriumil biomassi põletamisel Eesti Energia uue elektrijaama esimeses plokis, mis valmib 2016 ja mille puhul on aastaiks 2013–2019 ette nähtud toetusevõimalus hoopis ELi kauplemisdirektiiviga loodud erandi alusel.
