Kodumaine kalatootmine on kümne aasta (2004–2015) jooksul kasvanud vaid 400 tonni võrra ja eestimaalane sööb jätkuvalt peamiselt põhjamaist importkala.

"Osa investeeringuid jäi tegemata, sest taotlejad ei saanud kaasrahastust. Vahendid jaotati ümber," selgitas maaelukomisjoni esimees Ivari Padar. "Väga paljudel on kogemusi vähevõitu. 2010. aastal tegi kalakasvandustes palju pahandust suvine kuumus, ligi on tikkunud ka kalahaigused."

"Raisatuks seda raha siiski lugeda ei saa. Tunneli lõpus valgus paistab - paljud kalakasvatajad on kogenumad, oma vigadest on õpitud ja küll see kalatoodang kasvama ka hakkab," on Padar optimistlik.

Siiski on Eesti vesiviljeluses puudus korralikest nõuande- ja veterinaarteenistustest. Kalakasvatajad saavad praegu palju abi Põhjamaade spetsialistidelt.

Samas on punase kala konkurentsivõimelise hinnaga turule toomine keeruline, sest sumbas kasvatatud Norra lõhe hind on eestimaisega võrreldes madal. "Pühenduda tuleks teistele kalaliikidele," arvab Ivari Padar.

Täpsemalt saad kõnealusest Riigikontrolli auditist lugeda SIIT.