Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas omalt poolt kaks muudatusettepanekut, mille eesmärgiks oli seadusest välja võtta loomade religioossel eesmärgil tapmise võimalus. Need tõid kaasa laiema arutelu koššer ja halal tapmisviiside teemal.

„Eesti praegune loomakaitseseadus nõuab loomade uimastamist enne hukkamist, kuid võimaldab religioossel eesmärgil teha erandi,“ märkis EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.

„Meie eesmärk on keelustada islamimaades kasutusel olev praktika, kus loom tapetakse julmal viisil ilma eelnevalt uimastamata. Uuringute andmetel põhjustab uimastamata tapmine loomale suuri kannatusi. Religioosse tapmismeetodi lubamine muudab kogu ülejäänud loomakaitse regulatsiooni mõttetuks.“

Põlluaasa sõnul on vaid aja küsimus, kui Eestis suureneb nõudlus islamitavadele vastava halal toidu järele, kuivõrd alates aprillikuust tuuakse valitsuse mahitusel Eestisse sadu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika immigrante aastas.

„Me leiame, et majanduskasu, mida meie tapamajad saaksid halal liha müügist, ei kaalu üles loomadele põhjustatud kannatusi, võõraste tavade juurutamist ja meie moraalsetest tõekspidamistest loobumist,“ märkis Põlluaas.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar aga leiab, et EKRE soovib loomade julma kohtlemise sildi all piirata hoopis islamiusuliste Eestisse elamaasumist.

"Seni on kõik kõvad mehed põllumajanduspoliitikat ajama, kui jutt on raha jagamisest. Kui aga uute turgude otsimiseks läheb, on teisiti," sõnas Padar ning lisas, et isalmiriigid on Eesti põllumehe jaoks väga atraktiivsed turud.

Juba praegu läheb umbes 80% lihaveiseliha ekspordiks, suurem osa sellest Türki. "Tõsi küll, eksporditakse elusloomi, kes siis kohalejõudnuna vastavalt sealsetele tavadele tapetakse," rääkis Padar ning lisas, et meil kasvatud veiseid veetakse elusalt ka Poola halal-tapamajadesse, kust nad islamiusuliste toidulauale jõuavad.

"Miks me looomi niimoodi ühest riigit teise peame vedama? Kaasaegsetes koššer ja halal tapamajades on kasutusel loomade heaoluga arvestavad tapmismeetodid. Need turud on ka Eesti veise- ja seakasvatajatele väga atraktiivsed ja me ei tohi seda võimalust kasutamata jätta."

Sestap tegi Ivari Padar ettepaneku EKRE muudatusettepanekuid praegu kõnealuse eelnõuga mitte siduda, sest need teemad vajavad laiemat arutelu. Ettepanekud pandi komisjonis ka hääletusele ja need ei leidnud toetust.

Maaeluministeerium ja juhtivkomisjon olid koostöös ette valmistanud viis muudatusettepanekut, mis olid peamiselt keelelist ja normitehnilist laadi. Komisjon kiitis need viis ettepanekut heaks.

Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks 1. juunil ja teine lugemine lõpetada. Riigikogu täiskogu ees tulevad siiski arutlusele ka EKRE esitatud ettepanekud.