OTSE RIIGIKOGUST: Põllumehe positsioon peab tööstuste ja kaupluste kõrval tugevnema
"See, et põllumees võrreldes töötlejate ja müüjatega halvemas positsioonis on, lööb eriti teravalt välja kriisi ajal. Ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas," rääkis maaelukomisjoni esimees Ivari Padar tänasest komisjoni istungist ülevaadet tehes.
Põllumajandus-kaubanduskoda, kaupmeeste liit ja toiduainetetööstuse liit on asunud hea tava kokkulepet koostama.
"Maaelukomisjon soovibki nüüd täpselt teada, et kui läbirääkimiste käigus mingil hetkel konfliktini jõutakse, siis kus on see koht, kus tuleks seadusandlikul tasandil sekkuda," selgitas Padar. Tegemist on raske ülesandega, sest siiani pole üheski sama probleemiga maadlevas riigis suudetud konfliktikohta kindlaks teha. Neis ühiskondades, kus ühistuline tegevus toimib edukalt kõigis tarneahela lülides, nii tootmisest, töötlemises kui kaubanduses, selliseid muresid pole.
"Meil on põllumees vaeslapse osas. Tarbijale võib see madalate hindade näol küll kohati pidupäev olla, kuid kaugemas perspektiivis sureb põllumajandus sel moel lihtsalt välja," tutvustas Ivari Padar võimalikku musta tulevikustsenaariumi.
Maaelukomisjoni istungil vestlesid komisjoni liikmed maaeluminister Urmas Kruusega ka teistel teemadel, mis põllumajandussektoris kiiret lahendust vajavad.
Kruuse antud info kohaselt peaks peatselt valitsuse kabinetiistungile jõudma Maaelu Edendamise SA kriisilaenu andmise üksuse loomine, biomajanduse arengukava ning nn 15 miljoni määrus suurte ümbertöötlemisettevõtete investeeringuteks.
Räägiti ka lihaveisekasvatajate murest seoses muutustega Türgi turul - sealne valitsus valmistab ette uusi veiseliha impordieeskirju ning meie veisekasvatajad on teadmatuses ja mures.
"Monosõltuvuses ei tohiks olla ühestki turust," leidis Padar. Kuid möönis samas, et uute turgude leidmine pole kerge.
Käesoleva aasta esimene pool on põllumeestele väga keeruline olnud ning on selge, et sektorisse on 2017. aasta eelarvest raha juurde vaja.
"Kui on head ajad, siis on lisaraha arutelu koht, aga nüüd küll enam mitte. Kuigi jah, eelarvega on alati keeruline lugu, igal aastal," sõnas Padar. "Kui 2015. aastal toetas teraviljakasvatus piimatootmist, siis tänavune kevad on olukorra palju hullemaks teinud. Ei tea ju, kas ja kui palju möödunudnädalane vihm päästis."
Kuulujutud salatoetustest
Põllumeeste seas ringlevad juba pikemat aega kuuldused, justkui maksaks osa EL liikmesriike n-ö salastatud toetusi, et nende põllumehed saaksid käia Eestis tõuloomi kokku ostmas. Kuigi maaeluminister Urmas Kruuse on kinnitanud, et ministeerium pole suutnud selliste toetuste maksmise kohta mingit teavet hankida, on maaelukomisjon otsustanud Eesti Maaülikoolilt ametliku uuringu tellida - milliseid toetusi siis naaberriikides põllumeestele tegelikult makstakse?
Põgusalt puudutati ka EL ühtse põllumajanduspoliitika võimalikku muutumist toidupoliitikaks. Padari sõnul ongi toidupoliitika tegelikult ühtse põllumajanduspoliitika aluseks - töötati viimane ju omal ajal välja just Euroopa näljast päästmiseks.
"Otseturundus on tore, aga see pole kerge. Piima töötlejale müües pühib talunik piimaauto lahkudes käed puhtaks, aga otseturunduse korral peab ta ise ka töötlema ja müüma. Selle kõrval tuleb suureski pildis põllumajanduse positsiooni parandada. Ja see kõik pole sugugi kerge."
