Uuendusliku külvitehnika märksõnad on tänavu mitmed mugavuslahendused, näiteks senisest parem ligipääs viljapunkrile, aga ka otseselt tehnoloogilised uuendused, nagu hooldusvabad laagrid, varasemast ökonoomsem ja sujuvam hüdroajam, raiskamist vältivad seemne etteandesüsteemid jmt. Tehnoloogia hoolitseb ka selle eest, et seemendite töösügavus püsiks õigel tasemel, nii et seemned satuks mulda just õigesse kohta ja õige tihedusega. Otsekülvik ei vaja haakesse eraldi mullaharimisseadet ja tänu sellele väheneb külviku veojõuvajadus kuni 40%. Tänu sellele suudab sellist külvikut vedada ka väiksem traktor, see omakorda tähendab põllumehele kütusekulu vähenemist.

Kokkuhoid saavutatakse peaasjalikult tänu sellele, et otsekülvi puhul mulla eelnevat harimist üldse ei toimu ning tänu sellele jaksab sellist külvikut vedada juba ka 130 hobujõulist võimsust . Sellisel külvikul on iga seemnevao tegemiseks kahe kettaga V-kujuline vaolõikusseade, seejärel puistatakse vakku seeme ning kõige lõpuks surutakse vagu spetsiaalse rattaga kinni. Tugirataste abil toimub ka eraldi iga seemendi reguleerimine.

Mihkel Lauri sõnul sobib Eesti tingimustesse kõige paremini nelja meetri laiune otsekülvimasin, mil 28 seemendit, mis tähendab, et ühe töökäiguga saab maha panna 28 vagu külvi. Konkreetselt Vieskan Metalli otsekülvikutele saab siiski ette panna ka väikest pinnase etteharimist võimaldava kobesti, see on siis neile talunikele, kes endistes põhimõtetes veel sedavõrd palju kinni, et vähemalt esialgu veel ainult otsekülvi kasutamist hea viljasaagi saamisel piisavaks ei pea.