Erinevalt eelmisest aastast, kui õunu peaaegu polnudki, saab tänavu jälle mahla teha. Selles peres poest mahla ei osteta. Kolmeaastasele Helene-Martinale maitseb kõige rohkem ikka oma aia marja- ja õunamahl. Osa õuntest jõuab aga õuna-pohlamoosi sees pannkookide peale.

Ka Ääre talus Valgamaal leiavad õunad ja pohlad üksteist moosipotis, sest sealsedki kümmekond puud on ubinate all lookas. Seevastu ploome on tänavu vähe, kinnitab Piret Herm, kes müüb oma aiasaadusi Tartu turul. Õuntest teeb ta ka mahla, aga osa tuleb lihtsalt kompostihunnikusse viia, sest nii suure kogusega pole midagi peale hakata.

“Ämmal on sügisõunad, need lähevad keldrisse seisma,” lisab Herm.

Felix ostab mahla jaoks õunu

Tänavu on tuhanded aiapidajad hädas õunauputusega. Kellel on hambad õunte närimisest hellad, kellel näpud nende koorimisest-tükeldamisest rakkus, kes on igapäevasest õunakoogist isu täis saanud. Puude otsas on aga rohkem, kui neid jõuab ära süüa.

On ka aeg kopsakat saaki noppida. Kolmel viimasel aastal on ju olnud väga pisike saak. Põhjuseks peamiselt ulatuslikud ja korduvad öökülmad, mis võtsid üksteise järel õunapuude õied ära. Eestis oli 2006. aastal õunte saagikus hektari kohta Soomest lausa 10 korda ja Lätist 6 korda väiksem, märgib Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Kalju Kask.

“Üle-eelmisel aastal ostis Poola mahla jaoks Eestist õunu, sest neil oli kehv saak,” räägib Kask kurioosumist.

“Inimestel pole mahlaõunu kusagile panna,” tõdeb Eesti Aiandusliidu direktor Valdur Miller nüüd. “Mitmed on meile helistanud ja küsinud, kas kusagil ostetakse õunu kokku.”

AS Salvesti vanemostujuht Vambola Aida sõnul ostavad nad õunu mullusest poole vähem, kuna õunakastme ja ubinaid sisaldavate beebitoitude nõudlus on vähenenud. Õuntest mahla nad ei pressi. Salvest eelistab kindlaid sorte ja pikaajalisi koostööpartnereid, nii et inimesel tänavalt pole mõtet sinna oma õunu pakkuma minna.

Kui mullusel ikaldusaastal ei hakanud AS Põltsamaa Felix oma suurt õunamahlapressi üldse käivitama, siis tänavu on plaanis 500 tonni mahlaõunu varuda. Enamik ubinaid läheb mahlaks, osast valmistatakse ka veini.

Põltsamaa Felixi ostujuht Priit Pärs kinnitab, et nad on pidanud läbirääkimisi suuremate õunakasvatajatega. “Eestis on ettevõtjaid, kes suudavad tagada meile sobivad sordid ja kvaliteetse õuna,” märgib ta. “Vajadusel korraldame ka õunte kokkuostmist lähipiirkonna väiksematest aedadest.”

Kel õunapress olemas, saab nii oma pere jaoks kui ka teistele teenustööna mahla valmistada. Kuigi hooaeg pole veel õieti alanud, lähevad õunapurustajad ja mahlapressid juba praegu nagu soojad saiad, kinnitati nende müügiga tegelevast ettevõttest OÜ Riksman.

Pollis saab teha mahla ja püreed

Mahla ja püreed on tänavu võimalik valmistada ka Polli tootearenduskeskuses.

“Sõstarde ajast alates on huvilisi tulnud riburada,” märgib Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas ning julgustab aiapidajaid nendega ühendust võtma. Ka nad ise on juba valmistanud oma 20 hektari suuruse õunaaia saagist mahla, mis peaks lähiajal poodidesse müügile jõudma.

Osa õuntest tahetakse aga panna uude säilituskambrisse, et neid turustada külmade saabudes. Ave Kikase sõnul ei ole poed nende õunte vastu erilist huvi üles näidanud, küll aga turumüüjad. Seetõttu veerevad Polli õunad pealinna turgudele.

Võrumaa Varstu valla Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts on teinud oma koju mahlatsehhi, mille viimane uhkus on uus, Austriast saabunud press.

“Mahlategu käib juba,” ütleb mahetooteid valmistav mees. “Kui seeme tõmbub otsast pruuniks, siis võib teha. Valge klaar annab väga mõnusat mahla.” Peale selle valmistab ta Taarapõllu talus ka õunajahu ja kuivatatud õunakrõpse.

Aga õunu võib ka talveks seisma panna, siis ei pea neid väljas paukuva pakasega poest ostma minema.

Õunad seisavad vilja sees jaanipäevani

“Kirstus kuiva vilja sees säilib ‘Tellissaare’ jaanipäevani,” kinnitab OÜ Valtu Aed juhataja Anne Ojasalu. “Proovitud asi, toimib väga hästi!” Nüüd nad enam ise otra ei kasvata ja seetõttu pole ka vilja, mille sees õunu hoida.

Ojasalu plaanib õunu sahvris säilitada. Tõsi, nii nad jaanipäevani vastu ei pea. Aga keldrisse kartulite juurde ei saa neid viia, sest siis tuleb ubinatele külge justkui mulla maitse. ‘Antonovkast’ valmistab ta aga selle mõnusa vürtsika maitse tõttu mahla ja moosi.

Kui koduaias on puud lookas, siis Valtu Aias on tänavu maheõunakasvatusele üleminekuaeg ning juhataja sõnul saagiga väga õnnistatud pole. Olemasolevad õunad varutakse hoidlasse, et siis Riguali hulgifirma kaudu maha müüa.

Tartumaal asuva TÜ Vasula Aed juhatuse esimehe Imbi Rohejärve sõnul oleneb neil saak sordist – mõni annab head saaki, mõni mitte eriti. Ta arvab, et nende tänavune noos jääb 40 tonni tuuri.

“Ei tea, mida teha. Keegi ei taha,” ohkab Rohejärv. Hulgifirmale Bambona pakkus ta õunu, kuid sai sealt vastuse, et pooleteise tonni pärast ei hakata rabelema, sest Poola õunu saab sadades tonnides. Vasula Aias kasvavad aga eri sordid, mis ei valmi ühel ajal – seetõttu ei saa korraga suurt kogust müügile saata.

“Ilusad õunad müüme maha nii või teisiti,” ei heitu Rohejärv äraütlemisest. Muret teeb aga mahlaõunte realiseerimine. Ses osas oodatakse Põltsamaa Felixi vastust.


Jõgevamaa, Jõgeva linn – SUUR

Ene Ojaste: Selleaastane õunasaak on meeletu. Osa õunu lasime tasuta Jõgeva hooldekodusse viia, tehtud on sadakond liitrit mahla, aga õunapuud on veel saagi all lookas.

Põlvamaa, Ahja vald – KESKMINE

Ain Ootsing, Asuva talu: Meil on umbes poolteist hektarit õunaaedu. Puud ei ole lookas, paistab, et on keskmine õuna-aasta. Õunad müüme maha turgudel ja laatadel.

Raplamaa, Kehtna vald – SUUR

Anne Ojasalu, Valtu Aed OÜ: Koduaia saagiga olen väga rahul. Oleme suured õunasööjad ja paneme õunad talveks seisma. Osast teen mahla-moosi. Valtu Aias on maheõunakasvatusele üleminekuaeg ja tänavu ei ole me saagiga õnnistatud.

Tartumaa, Nõo vald – SUUR

Katrin Ratnik, Ülesõidu talu: Meie kaheksa õunapuud on väga täis. Laseme Haage lähistel mahla pressida, seda jagub ka sugulastele. Osa õunu keedan pohladega koos moosiks.

Valgamaa, Puka vald – SUUR

Piret Herm, Ääre talu: Kõik kümmekond õunapuud on õunu täis. Õuntest teeme mahla ja pohladega moosi, muist läheb turule müüki.

Viljandimaa, Karksi vald – SUUR

Ave Kikas, Polli aiandusuuringute keskus: Sorditi on saak väga hea. Puude alla kukkunud suviõuntest teeme mahla. Taliõunad paneme oma uude kambrisse säilima. Meie õunu saab Tallinna turgudelt osta.

Võrumaa, Haanja vald – SUUR

Edgar Kolts, Taarapõllu talu: Õunapuud on lookas. Valmistan õuntest nüüd sügisel mahemahla, sest sügisel tehtud mahl on kõige parem. Peale selle teen õunajahu ja -krõpse, sektoriteks lõigatud kuivatatud õunu.

Ida-Virumaa, Iisaku vald – KESKMINE

Piret Anvelt, Pootsiku küla harrastusaiapidaja: Minu suhteliselt suure eraaia õunasaak on pigem keskmine. Kui eelmisel aastal olid puud hästi täis, siis tänavu ei ole. Juba õitsemine oli tagasihoidlik. Täpselt ei oska öeldagi, oli see külmade süü või mitte.

Minu aia vanemad puud kannavad tavaliselt üle aasta, nooremad igal aastal.

Lääne-Virumaa, Rakke vald – SUUR

Aimi Vaimel, eraaia omanik: Minu aias, aga ka mitmetel teistel Rakke elanikel, on õunu tänavu rohkesti. ‘Valge klaar’ annab väga head saaki, samuti ‘Liivi sibulõun’ ja ‘Sügisjoonik’. Noor ‘Kuldrenett’, nii kaheksa-üheksa-aastane, kannab ka juba hästi. ‘Antonovka’ on igal aastal täis.

Aega, millal ma hoopis õunteta oleks jäänud, pole minu 13aastase aiapidaja-aja jooksul olnudki. Teen neid mahlaks ja moosiks, igast sordist panen mõne kastitäie ka keldrisse. Õunu jätkub maal ka loomadele söötmiseks ning komposti tegemiseks.

Läänemaa, Lihula vald – SUUR

Ülo Simson, pensionär Kirblast: Õunasaak on tänavu ääretult suur. Mul on Kirblas õunapuualused õunu täis, sama lugu on vennal, kes elab Lihulas. Kui autoga siinkandis ringi sõita, on igal pool sama pilt. Inimesed on nõutud, kuna õunu pole kusagile panna. Kokku neid enam ei osteta, kõigil pole ka oma mahlapressi. Minul on, aga mul on veel eelmise aasta mahlad järel. Kevad, õitsemise aeg oli õunapuudele väga soodus. Saak on selline, et on oksigi murdnud. Need tuhanded tonnid lähevad lihtsalt raisku.

Pärnumaa, Vändra vald – SUUR

Leili Mihkelson, Maalehe metsablogi pidaja Vändrast: Vändra kandis on kõik aiad õunu täis. Kui vihma tuleb, lähevad oksad nii raskeks, et murduvad, kui õunu vähemaks ei võta. Vean neid järjest metsa. Põhilised sööjad on kährikud. Õunu ma sisse ei tee, söön toorelt ning osa läheb säilitamiseks. Ainus asi, kuhu õuna sisse panin, oli pohlasalat.

Järvamaa, Türi vald – SUUR

Reet Länkur, Liiva aiandustalu perenaine: Järvamaal on tänavu õunauputus, palju on nii suvi-, sügis- kui taliõunu. Mõtlesin juba kohalikku raadiosse kuulutuse anda, et linnainimesed, tulge ometi korjake puude alt õunu ja viige endale koju. Hakka või käruga kompostihunnikusse vedama, aga seda ka ei raatsi teha. Olen viinud õunu lasteaeda, vallamajja, raamatukokku. Teen oma õuntest peamiselt mahla, ka õunasiidrit või -šampust: panen mahla õlleankrusse käärima ja mõne aja pärast on hüva rüübe valmis. Kõige rohkem aga kuivatan õunu, need on talvel head võtta, nagu kompvekid.

Saaremaa, Pöide vald – VÄIKE

Enno Välisson, Jaani talu peremees: Minul oli just eelmistel aastatel väga hea saak, aga tänavu on õunu ääretult vähe, seda hoolimata kevadisest rohkest õitsemisest. Mul on 180 õunapuud, kuid nii viletsat saaki pole kümme aastat olnud. Eriti kehv on ‘Paide taliõun’, mida olen varem tonnide viisi lauaõunana müünud, ka poodidesse. Ei teagi, milles on kehva saagi põhjus. Võib-olla selles, et oleme maheaiandusele üle läinud.

Harjumaa, Kuusalu vald – KESKMINE

Aivar Haak, Arli talu: Õunapuude saak on tänavu siin Loksa rannapiirkonnas keskmine, samuti on keskmine ploomisaak. Meie kandis polegi erilist õunapuude kasvatamise traditsiooni, nii et mina müün oma viljapuude istikuid suuresti Harjumaalt väljapoole.

Hiiumaa, Kõrgessaare vald – SUUR

Mati Kiivit, Sireli turismitalu peremees: Ma ei ole õunakasvataja, aga tänavu on meie aia õunasaak küll tunduvalt suurem kui mullu, kõik on mahedalt kasvanud, sest meil Suureranna külas kemikaale ei kasutata. Saak läheb põhiliselt talveõunteks ja mahlaks.