Nende juttude põhjal jääb mulje, et pole isegi vahet, mis firma toodetud saega on tegu.

Kõik vahed jäidet täis

Mainitud on nii Stihli, Jonseredi, Husqvarnat kui Shindaiwat.

Mõned näited foorumis räägitud hädadest:

“Gaasisiiver kipub külmuma ja kõikvõimalikud vahed on jäidet täis...”

“Lõikan saega ja siis äkki jäävad pöörded peale...”

“Lähipäevil metsa ei roni, kuna ketid kipuvad purunema ja juba kolm plaadi tähikut on laiali lennanud...”

Husqvarna Eesti OÜ hooldusjuht Tiit Karus ütles, et kui tööriistad on vastavalt ilmale ette valmistatud, siis ei ole vaja tingimata külmapühi pidada.

“Tõsi, et külmaga kipuvad karburaatorid jäätuma, sest tulenevalt karburaatori tööpõhimõttest on selle temperatuur madalam kui välisõhu temperatuur ja õhuniiskus kondenseerub ning tekitab jäidet,” nentis Karus, rõhutades, et ta saab kaasa rääkida vaid Husqvarna saagide asjus.

Jäätumise ärahoidmiseks tuleb tema sõnul karburaatorit töötamise ajal soojendada. Husqvarna saagidel on selleks spetsiaalsed talvekomplektid, mille abil suletakse külma õhu juurdepääs ja avatakse soojale õhule tee karburaatori sektsiooni. Talvekomplekt on osal saagidest kohe kaasas, ent teatud mudelite puhul tuleks see juurde osta, maksab kuni 150 krooni.

Peale selle on olemas ka spetsiaalsed saemudelid töötamiseks kõva pakase käes.

Sellistel saagidel on elektriline karburaatori ja käepidemete soojendus.

Ketti lõhub pigem lumi

“Külm ilm seab tingimused ka mootorsaes kasutatavale ketiõlile,” lisas Karus. “Õli, mis külmaga paksuks muutub, ei jõua plaadi ja ketini, kett kuumeneb ja muutub hapraks ning puruneb. Külma ilmaga tuleb seega valida vedelam õli.”

Teemat kommenteeris ka Vardi erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais, kes selsamal kommenteerimise päeval oli külma ilma tõttu saega hädas olnud.

Ta pakkus kõigepealt lihtsamaid soovitusi. Kui kettsaagi hoitakse öösel soojas ruumis, peaks olema paak bensiini täis – sellega väheneb kondensi tekkimise võimalus. Tuleks avada kaane sees olev klapp, kust soe õhk saaks karburaatori juurde.

Metsas töötades võiks Ehrpaisi kogemuse järgi saagi võimalikult vähe käivitada ja välja suretada. Mõne noti koondamise ajal võib saag tuksuda tühipööretel.

On olnud ka juhtumeid, kus sae tõrkumise põhjuseks on mittekvaliteetne bensiin 95. Ehrpais soovitab proovida 98 bensiini.

“Minu meeste kasutuses on saed Jonsered 2152,” rääkis Taavi Ehrpais. “Ühel neist on tekkinud külmas töötamisel probleem, ei läinud pöördesse, vaid suri välja. Põhjuseks osutus karburaatori ummistus.”

Saemees oli kasutanud tankimisel mitte spetskanistrit, vaid suvalist nõu ja ilmselt oli niiviisi paaki sattunud lund ja sodi. Kui karburaator läbi puhuti, siis saag enam ei tõrkunud.

Kettide purunemine on Ehrpaisi jutu järgi iga-aastane probleem, mis rohkem tingitud lumest kui külmast.

Selle vastu saab, kui vältida kuuma saeplaadi kokkupuutumist lumega.