Pangad usaldavad põllumeest
Kevadisel külviajal, kui põllumeestel käiberaha vajadus kõige suurem, tuleb neil tihti pöörduda laenusooviga pankade poole, kellelt küsida krediiti. Pankadest saab laenata raha kevadtöödelaenuks.
Pankade sõnul ei seo põllumehed ennast pankadest kevadtööde raha laenates kohustusega müüa n-ö oraste pealt, nagu seda tuleb tihti teha tarvikumüüjatelt krediiti küsides, ja neil on sügisel vabamad käed saagi realiseerimisel.
“Põllumajandussektorit kohtleme muudest äridest natukene erinevalt, kuna äritegevuse loogika ja vajadused on teistsugused,” tunnistab SEB Lääne regiooni ärikliendisuhete juht Tanis Kulp. “Näiteks käibekapitali vajaduse sesoonsus või enamate investeeringute finantseerimine liisinguga.”
Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla sõnul vaatab ka Danske Bank põllumajandusettevõtteid eraldi sektorina ja seda peamiselt tegevuse iseärasuste tõttu. “Eraldi kevadtööde laenu me tootena ei nimeta,” selgitab Soodla. “Samas oleme alati olnud paindlikud tavatoodete tingimuste kohandamisega just konkreetse ettevõtja vajadustega.”
Kevadtööde finantseerimisel on Soodla sõnul võimalik kasutada tavapärasest pikemaid maksetähtaegu või siis viia kogu laenu tagastamine näiteks sügisesse.
Laen toetuste vastu
“Põllumeestele on välja töötatud spetsiaalne toodete pakett,” räägib Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus. “Pakume kaht, spetsiaalselt kevadtööde finantseerimiseks kohandatud, aastase tähtajaga laenutoodet.”
Panga uus toode on tema sõnul laen toetuse vastu. Selle väiketootjale mõeldud laenu puhul soovib pank teada põllumehe hektaripõhiste toetuste mahtu ja nende summade laekumist pangakontole ning laenu saamiseks pole vaja seada tagatist. Tegu on toetuse vastu väljastatava laenuga.
Teise, kevadkülvilaenu väljastamine eeldab tagatise seadmist, milleks sobib hüpoteek või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käendus. Tagastamine toimub taas aasta lõpus ja vahepeal tasutakse ainult intressimakseid.
Kevadkülvilaenu pakub põllumeestele ka DNB Pank. DNB ettevõtete finantseerimise ja jaepanganduse juht Catlin Vatsel ütleb, et põllumajandus on DNB portfellis määratletud eraldi sihtsektorina. Vatseli sõnul kasutavad kliendid üldiselt laenu tagasimakse tähtpäevana detsembrit, kui laekuvad põllumajandustoetused.
“Tagatisvaraks võib olla hüpoteek kinnisasjale, maaelu- ja põllumajanduslaenu puhul ka põllumaale,” selgitab Vatsel. “Vajaduse korral muu panga poolt aktsepteeritav tagatis.”
Hea kogemus
Nordea suurkliendihalduri Tarmo Kase sõnul ei ole Nordeal eraldi pangatoodet kevadtöödeks. “Vaatame iga kliendi majandustegevust tervikuna ning leiame võimalusel sobivad lahendused koostööks,” tunnistab ta. “Põllumajandussektoril on kindlad omapärad ning meil on olemas kliendihaldurid, kes on sektori eripäradega kursis.”
SEB Lääne regiooni ärikliendisuhete juhi Tanis Kulpi hinnangul on põllumajandussektor tervikuna üks paremini kriisi läbinud sektoreid ja laenukahjude määr selles valdkonnas on väga madal. “Paljudele põllumeestele oli eelmine aasta – vaatamata halvale koristusilmale – hea aasta tulenevalt toidukaupade kõrgetest hindadest maailmaturul,” põhjendab ta. “Samuti on põllumehed aasta-aastalt arendanud oma tehnoloogilist võimekust, mis on vähendanud sõltuvust ilmastikuriskidest.”
Nordea peab põllumajandust perspektiivseks valdkonnaks. “Ka selles sektoris kehtivad samad põhimõtted kui teistes: ettevõtjad, kes on teinud investeeringud, optimeerinud ressursside kasutamise ja viinud tootmise efektiivseks, on jätkusuutlikud,” nendib Nordea korporatiivpanganduse suurkliendihaldur Tarmo Kase. “Meie koostööpartneriteks on enamikus ettevõtjad, kes on hajutanud riske, olles kombineerinud taimekasvatuse loomakasvatusega. Läinudsügisene ilm ei ole põhjustanud märkimisväärselt pöördumisi maksepuhkuse või graafiku muutmise sooviga.”
Danske Banki kogemus on samuti positiivne. “Põllumajandusettevõtete maksekäitumine on läbi viimaste aastate olnud keskmisest parem,” nendib Meelis Annus. “
Swedbanki koostöö põllumeestega on sujunud tema sõnul meeldivalt ja tagasimaksetega suuri probleeme pole olnud. Siiski on mõned üksikud juhtumid, kus on oma võimeid üle hinnatud või äriplaan ebaõnnestunud ja uute investeeringute asemel tuleb vanu võlgu tagastada.
Lisaks ettevõtja oma tagatisele võib laenu tagada ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käendusega. Iga-aastane tähtajaline volitus otsustada ja vormistada tagatisleping MESi eest ise võimaldab põllumeestel kevadtööde tegemiseks vajalik käibelaen saada kiiremini. Selle aasta 31. märtsi seisuga on pangad tänavuste kevadtöölaenude tagatisi vormistanud 19 ettevõtjale laenude kogumahus 0,6 mln eurot.
MESi volikiri pankadele
MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul on MES aastaid viljelenud volikirja andmist pankadele, et need saaksid selle alusel taotlejatega otse tagatislepinguid sõlmida. Et kevadtööde laenude väljastamine sujuks kiiremini, saavad pangad MESilt volikirja kuni 100 000eurose laenu puhul. Üle 100 000€ laenude puhul langetatakse otsus MESi krediidikomitees.
Rosenbergi hinnangul on põllumajandustootjad usaldusväärsed laenutaotlejad kindlasti ka seetõttu, et pindalapõhiste toetustena tuleb neile igal aastal PRIA kaudu raha. “Raskemas olukorras on seakasvatajad, kellel pole palju maad,” arvab Rosenberg. “Riskantsemad alad on ka turism ja restoraniäri, samuti puidutöötlemisega seotud ja teenindusettevõtted, sest maal on kliente vähe.”
Põllumajandussaadusi töötleva ja turustava ettevõtte Farm Plant Eesti ASi finantsjuhi Urmas Peterson sõnul võetakse tootmissisendeid pikaajalise krediidiga umbes pooltel müügijuhtudel.
“Pikaajalist krediiti küsib eelkõige see, kes pangast krediiti ei saa või kes ei taha või ei ole harjunud pangaga suhtlema,” selgitab Peterson. “Meie pakutav intressimäär on siiski kõrgem, kui pangad üldjuhul pakuvad. See on meie teadlik valik, sest me ei soovi pankadega konkureerida ja oleme huvitatud, et võimalikult palju kliente finantseeriksid ennast otse panga kaudu.”
Teine on olukord taimekaitsevahenditega. Kuna selles tooterühmas me ei küsi intressi, soovivad krediiti tihti ka need, kes vajadusel saaksid ka pangast raha. Tagasimakse võib toimuda kas saagiga või rahas.
