Pärandkultuur ei ole ainult projekt
Eelmisel aastal lõppes üle-eestiline pärandkultuuriobjektide kaardistamine projektide abil. Info 35 000 kaardistatud objekti kohta on kõigile kättesaadav maa-ameti kodulehel (www.xgis.maaamet.ee).
RMK valduses oli eelmise aasta lõpul 1 199 312 ha, kus paikneb 4000 pärandkultuuriobjekti (märgid eelmiste põlvkondade elust ja tööst). Et nii vähe, on asjade loogiline seis, sest tegu on ju põlise riigimetsamaaga. RMK vastutab ka ligi 900 riigimetsamaal paikneva muinsuskaitseobjekti säilimise eest.
Majandamisel arvestatud
Igapäevatööks vajaliku info leidmise lihtsustamiseks on loodud RMK GISi keskkonnaregister. Objektide olemasoluga arvestatakse metsamajanduslike ja puhkemajanduslike tööde kavandamisel ning neid töid tehes.
Metskonna maadel paiknevate kaardistatud pärandkultuuriobjektide üldandmed, nimekiri ja lingid maa-ameti geoportaali on metskonnale koostatava pikaajalise metsamajandamise kava osa.
2011. aasta jooksul kasvas RMK valduses oleva maa pindala 41 100 ha võrra ja see protsess jätkub. Kui nn uus maaüksus on katastrisse kantud ja RMK-le üle tulnud, siis metsa majandamine sellel ei alga enne metsakorraldust. Kõik metsakorraldajad on saanud pärandkultuurialase ettevalmistuse. Neil on küll keeruline kohalikust kogukonnast kaasatud inventeerijate põhjalikku üleriigilist pärandkultuuriinventuuri veel paremaks teha, aga kui ikkagi leitakse uus objekt, kantakse see teave takseerkirjeldusse – selleks on iseärasuste pärandkultuuri kood ja vajadusel lisatakse selgitav tekst.
Laiem tutvustus
Lisaks pärandkultuuriobjektide arvelevõtmisele ja säilitamisele on RMK võtnud eesmärgiks tutvustada metsanduslikku pärandkultuuri laiemale avalikkusele.
Seda tehakse loodushoiu tegevusvaldkonna kaudu.
Eesti–Läti koostööprojekti tulemusel on Koiva jõe kaldale rajatud piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, kus saab tutvuda objektidega ning nende hooldamise ja eksponeerimise esmaste võtetega. Selleks saab valida eri pikkusega loodusradu (40km Taheva–Strenci rattarada, 18km rattarada alguse ja lõpuga Tellingumäe parklas ja 2km jalgrada ümber Tellingumäe).
RMK Oandu looduskeskuses, kus tutvustatakse Lahemaa rahvuspargi loodust, looduses liikumise võimalusi jms, on ettevõtmiste üks tähtis teema pärandkultuur.
Ka teistes looduskeskustes on sihiks õpetada külastajaid metsas märkama nii loodus- kui kultuuriväärtusi ning mõistma, kuidas ajast aega on metsast ikka tööd ja leiba, kodusooja ja hingerahu saadud.
Talgutöö ja koolitunnid
Alates 2010. aastast on RMK pakkunud pärandkultuuriobjektide korrastamist “Teeme ära!” talgulistele.
2011. aastast osalevad meie koolitatud pärandkultuuri inventeerijad Kultuurikoja projektis “Tagasi kooli” – oma kodukoolis räägitakse pärandkultuurist.
Kultuuriministeerium valmistab ette 2013. aasta tähistamist kultuuripärandi teema-aastana.
Selle tegevuskava koostamisel osaleb ka RMK ja meie panus sellesse on taas ka riigimetsas paikneva kultuuripärandi jätkuv tähtsustamine.
“Uus” riigimets
- Kirjutise tellimise ajend oli loodusaja listis tekkinud vaidlus Ambla metsaühistu juht Toomas Lemmingu ja RMK looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni vahel pärast seda, kui RMK teatas oma FSC metsasertifikaadi pikendusest.
- Toomas Lemming heitis RMK-le ette, et FSC säästva metsanduse sertifikaadist rääkides ei mainita metsa majandamise kultuurilisi aspekte, mida säästva metsanduse mõiste hõlmab ja mis peaks eriti päevakorral olema, kui RMK hakkab majandama “talle üle antavaid, Eesti põliskultuurist rikkaid endisi põliseid talumetsi”.
- Jutt käib maareformi nn sabadest, endistest talumaadest jms, mida ei müüda maa-ameti enampakkumistel erakätesse, vaid antakse RMK-le majandada.
- 2010. aasta lõpus ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas Metsalehele, et 2010 anti selliseid maid RMK-le üle umbes 40 000 ha. 2011. oli selliseid maid 41 000 ha.
Andmebaas täieneb
- Pärandkultuuri andmebaas täieneb pidevalt – selle arendaja on maa-amet ja andmete lisaja RMK.
- Igaühel on võimalus olla osaline ja teatada seni registreerimata pärandkultuuriobjektist RMK kodulehe kaudu (www.rmk.ee).
- Kindlasti ei vaadata objekte, millest on teatatud, looduses üle ükshaaval ja kohe, vaid seda tehakse aasta jooksul.
- Lisaks kodulehele laekuvale infole koondub teave kaardistamata objektidest metskonnainimeste, metsakorraldajate, keskkonnaameti ja oma töö juba lõpetanud inventeerijate kaudu.
- Aastatel 2009 ja 2010 laekus ettepanekuid enam kui 500 uue pärandkultuuriobjekti lisamiseks. 2011. ja 2012. aastal on andmebaasi lisandumas ligi 2000 uut objekti. Enamik neist ei paikne riigimetsamaal.
Allikas: Vaike Pommer
