Paras aeg osta: seemnekartuli kilo on tänavu kevadel võileivastki odavam
Eelmisel aastal panid paljud kasvatajad varasemast suurema koguse kartulit maha lootuses teha venelastega head äri. “Selle konksu neelasid alla mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa kasvatajad,” märgib Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg.
Üle-eelmisel aastal ikaldus Venemaal kartul ja siis veeti hea hinna eest sadade tonnide kaupa mugulaid üle idapiiri. Mullu oli aga hea aasta ja kartulit saadi palju. Nüüd on tegu, et saaki maha müüa.
TÜ Talukartul müügijuht Priit Siimon tõdeb, et mullune suur kartulisaak on nii toidu- kui seemnekartuli hinna totaalselt alla löönud. “Seemnekartuli turul pole kunagi nii madalaid hindu olnud kui tänavu,” lisab ta.
Suuremate koguste puhul on tegu kokkuleppehinnaga, kuid kui ostetav kogus on üle saja kilo, tuleb kilohinnaks 20 senti pluss käibemaks.
Suuremates aianduspoodides, näiteks K-Rautas ja Bauhofis on müügil ka kahe, viie ja kümne kilo kaupa pakendatud seemnekartul, kuid selle kilohind on kõrgem. Kõik Talukartuli pakutud kaheksa sorti – ‘Flavia’, ‘Secura’, ‘Princess’, ‘Campina’, ‘Granola’, ‘Romera’, ‘Toscana’ ja ‘Satina’ – on ühe hinnaga. Tänavu nende poolt müüki paisatav kogus jääb 300 ja 500 tonni vahele.
Viljandimaal tegutsev OÜ Koorti Kartul plaanib müüa 200 tonni seemet. Nende valikus on viis Saksa sorti – ‘Adretta’, ‘Birgit’, ‘Gala’, ‘Solist’ ja mahe seemnekartul ‘Salome’.
“Oleme ainukesed maheda seemnekartuli kasvatajad,” tunnistab ettevõtte üks omanikke Janek Lass. Samas tõdeb ta kurvastusega, et mahekasvatajatel pole kohustust soetada just maheseemet. Nii panevadki nad suure osa maheseemnest ise maha ja kasvatavad sellest toidulauale mõeldud mahedaid ehk ökokartuleid.
“Meil on hinnad mullusega võrreldes 20–30 protsenti langenud,” nendib Lass. Koorti Kartuli käibemaksuta hinnakirjahinnad jäävad 20 ja 48 sendi vahele kilo eest olenevalt sordist, kogusest ja pakendist. Väikeaiapidajatele pakuvad nad aianduspoodide kaudu ka 2,5kiloseid kotte, mida nimetavad rõdupakendiks.
Lassi sõnul on tänavune ostmine vaiksem kui mullu. Neil on välja kujunenud klientuur, kellele lisaks trehvab vahel ka huvitavamaid kujusid. “Isegi Tallinnast tulevad kohale tikk-kontsaga prouad ja küsivad, kuidas kasvatada ja mida teha,” räägib Võrtsjärve lähistel tegutsev mees.
Ta soovitab koduaeda sorti ‘Gala’, mis on universaalne lauakartul ja mida on hea koorida. Neile, kes tahavad hästi vara värsket kartulit mekkida, pakub ta ‘Solisti’.
Kõige maitsvamaks peab ta aga ‘Birgitit’, mis ei muutu ka vastu kevadet vesiseks ja säilitab nii maitse kui värvi.
“Tänavu on kartuli müük väga kasin,” ohkab ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur Ilmar Polli. Valikus on seitse sorti, kuid neist neli on juba otsas. Praegu on pakkuda ‘Maretit’, ‘Antit’ ja ‘Antsu’, kokku 45 tonni. Mõnda tuntud sorti aga polnudki üldse müügil. “‘Reet’ ja ‘Piret’ läksid viiruste nahka,” selgitab Polli.
“Eesti sordid on niipidi aretatud, et nad on lehemädanikukindlamad,” kiidab ta oma kraami, tunnistades, et absoluutset kindlust pole ühelgi sordil. Samas peab paika seos, et mida varasema sordiga on tegu, seda lehemädanikuõrnem see on.
Ilmar Polli loodab, et Lõuna-Eestis saab kartuli maha panna aprilli lõpus. Ka Kalle Hamburg Raplamaalt tõdeb, et maa on alt sula, ja kui ilm läheb soojaks, võib mõne nädala pärast põllule saada.
