Erametsaliidu juhatuse esimehe Taavi Ehrpaisi sõnul eristus võitja teistest konkursil osalenutest oma mitmekesise haardega. Metsas on tehtud metsakasvatuslikke töid, mis on hästi läbi mõeldud. Omanik on saanud ka metsanduslikke toetusi maaparanduse tegemiseks ja teede ehitamiseks ning renoveerimiseks.

Metsas on maaparandust tehtud kokku umbes 58 ha, juurde on ehitatud 1 km metsateid ning uuendatud 0,5 km vana metsateed. Kraavide kaevamisel on silmas peetud looduslikke aspekte ja metsa majandamise vajadust. Metsades raieid tehes on metsaomanik arvestanud looduslike omapäradega, võimalikult palju on säilitatud looduslähedust. Näiteks on jõekaldad hoolimata raieloast jäetud puutumatuks, et säilitada looduslikku mitmekesisust.

Metsaomanikuks sai Janek Kuuse vabade maade erastamisega. “Janek Kuuse on hea näide, et ka juhuslikult metsaomanikuks saanud inimene võib metsale väga hea peremees olla,” märkis Taavi
Ehrpais.

Üldisemalt ütles ta, et kõik konkursil osalenud olid tänavu keskmise suurusega metsamaa omanikud, kes elavad oma kinnistul või selle lähedal. “Tänavused kandidaadid on hea näide sellest, et mida lähemal on mets kodule, seda suurema hoolega seda majandatakse,” nentis Ehrpais.

Teise koha pälvis Üllar Mölder Karjatnurme külast Helme vallast Valgamaalt. Kolmanda koha sai Vello Metsson Pandivere külast Väike-Maarja vallast Lääne-Virumaalt.

Parima talumetsamajandaja konkursi eesmärk on väärtustada säästvat metsandust ja metsaomanike panust Eesti talukultuuri traditsioonide hoidmisel. Parimate talumetsamajandajate väljaselgitamine on kujunenud erametsaliidu pikaajaliseks traditsiooniks – konkurss toimub alates 1994. aastast.