Parima lihakeha saab tõupuhtalt lihaveiselt
Uuriti 2009. aastal Rakvere lihakombinaati realiseeritud lihaveiste andmed, kirjutab Peeter Järv ajakirjas Tõuloomakasvatus. Tapaandmetest analüüsiti realiseeritud lihaveiste rümpade masse, SEUROPi järgi hinnatud rümba lihakus- ja rasvasusklasse (1–5) nii lihaveiste tõu kui ka tõulisuse järgi.
2009. aastal viidi OÜ Estonian ACB Vianco kaudu Rakvere lihakombinaati 871 lihaveist. Nendest oli puhtatõulisi lihaveised (IV põlvkond) ainult 71 (8,9%), III põlvkonna ristandeid 45 (5,1%) ja II põlvkonna ristandeid 158 (18%). Kõige roh kem oli I põlvkonna ristandeid – 597 (68%), nendest olid 391 (66%) erinevate lihatõugude ristandid, ülejäänud 206 (34%) olid lihatõugude ja piimatõugude ristandid. Tõugudest oli kõige rohkem aberdiini-anguseid (28,9%), limusiine (26,2%) ja hereforde (21,6%). Simmentale oli 9,7% ja šaroleesid 7,8%, akviteeni heledaid 3,4%, belgia siniseid ja piemonte 1,2%.
Eesti lihaveisekarjad on üsna heterogeensed, tõulihaloomi on vähe ning tõupuhtus liiga madal. Karjades on väike arv puhtatõulisi ja kõrgema verelisusega lihaloomi. Lihaveiste realiseerimisel saab ainult 20% rümpadest kõrgemaid lihakusklasse (U ja R).
Uuringu tulemustele tuginedes soovitavad teadlased loobuda piimaveiste ristamisest lihatõugu pulliga. Et saada endale puhtatõuline lihaveisekari, tuleb osta puhtatõulisi või ka kõrgema verelisusega tiineid mullikaid.
Lihaveiste omavahelist ristamist on mõtet praktiseerida ainult tarbekarjades. Kuid ka siis peaks hoolega kaaluma, milliseid tõuge omavahel ristata ja milline on tõumaterjal. Aretuskarjades tuleks praktiseerida ikkagi puhasaretust, et saada puhtatõulisi lihaveiseid suurendamaks puhtatõuliste lihaloomade osakaalu lihaveisekarjades.
Kõik need meetmed peaks parandama ka lihaveiste rümpade ja liha kvaliteeti. Teada on, et suurema tõulisusega lihaveiste rümbast saadakse rohkem nn väärttükke ja nende liha saab organoleptilisel hindamisel kõrgemaid hindepalle.
Rümba kvaliteedi peamiseks parandajaks on ikkagi korralik lõppnuum – 30-100-päevane intensiivne nuum enne loomade realiseerimist. Nuumamine annab rümbale vajalikud kumerused, mis kindlustab kõrgema lihakusklassi. Ka parandab teraviljarikas lõppnuum liha maitseomadusi – suureneb marmorsus, mis mõjutab liha organo leptilisi näitajaid nagu õrnus, mahlakus, lõhn ja maitse.
