Kaurla toob esile, et tihtipeale kujundatakse arvamust, nagu maainimesed ainult nõuaks ja hädaldaks. “Need maal tegutsevad inimesed, keda meie võitjate valimise käigus külastame, on optimistlikud, rõõmsameelsed ja avatud. Ei saa öelda, et maal muresid pole, kuid inimesed on seda meelt, et asjad liiguvad paremuse poole ja igale probleemile on lahendus,” rõhutab ta.

Maie Mölder: Olen oma visside üle uhke!

Tartu Agro ASi Vorbuse farmi perenaine Maie Mölder on Tartumaal piimakarjakasvatust edendanud juba ligi 40 aastat. Igaüks, kel Vorbuse farmiga pistmist olnud, saab öelda, et Maie Mölder on selle süda ja hing. Suuresti on tema teene, et selle lauda lehmad on noppinud juba üle kümne aasta kõrgeid vissivõistluste tiitleid nii punase kui mustakirju karja konkurssidel.

Kaheksa aastat tagasi ehitatud Vorbuse farmis töötas Maie Mölder algul farmijuhatajana, nüüd loomakasvatusspetsialistina.

“Andsin noortele võimaluse, las juhivad farmi, mina tegutsen pigem aretusspetsialistina,” teatab Maie Mölder rõõmsameelselt. Kuigi teeb laudas kõiki töid mida vaja, alates tõuaretusest ja lõpetades PRIA paberite täitmisega.

Praegu lüpsab Vorbuse farmis ligi 700 lehma aastalüpsiga 10 664 kg lehma kohta, ja kui arvestada, et sellest karjast 50% on punane kari, siis on lehmade toodang üks vabariigi paremaid.

“Meie punane kari lüpsab üle 10 000 kilo lehma kohta aastas, nii et võime pead tõsta küll, ja meil on siin laudas ka vabariigi rekordlehmad,” räägib Maie Mölder.

Nii on staariks vabariigi rekordlehm Jacqueline, kes on lüpsnud 18 935 kg aastas. Rekordeid toovad loomade hea geneetika, tõuaretus, õige söödaratsioon ja korralikud pidamistingimused.

Lisaks mängitakse loomadele lüpsi ajal rahulikku muusikat, mis pidi piimaandi tõstma. Lehmad käivad kolm korda päevas piima andmas 2x12 paralleel­lüpsiplatsil.

Tõuaretuses on Maie Mölderi meelest kõige tähtsamad looma udar ja jalad ning alles kolmandana vaatab ta piimatoodangut. Pulle valitakse siin udarahinde järgi.

Küsimusele, mille üle Vorbuse farmi perenaine kõige enam uhkust tunneb, vastab Maie Mölder: “Olen uhke oma visside üle. Karjades on väga palju ilusaid lehmi, aga inimestel pole silma seda lehma üles leida.“

Kalmer Visnapuu: Mina eelistan simmentale

Lihaveisekasvataja Kalmer Visnapuu peab kolmes farmis üle Eesti 550 eri tõugu lihaveist, kes hooldavad 1000 ha karja- ja heinamaid.

Parima lihaveisekasvataja tiitli tõi Kalmer Visnapuule eeskujulik famimajandus Lääne-Virumaal Vinni vallas Piira talus, kus peetakse simmentali tõugu lihaveised.

Seda farmi külastas Maaelu Edendamise Sihtasutus ainsana, sest kõigi Visnapuu karjakasvatuste läbikäimine oleks võtnud mitu päeva. Nimelt peab Visnapuu lisaks Piira Talu OÜ-le lihaveiseid ka Kadrina vallas asuvas Pariisi farmis ja Lõuna-Eestis Karula vallas.

“Põhiline majandamine käib Virumaal. Kuna Piira ja Pariisi farmide vahe on 25 kilomeetrit, saame samade masinate ning inimestega majandada mõlemaid farme,” räägib loomakasvataja.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige Kalmer Visnapuu oli esimene, kes simmentali tõugu beežikirjud veised Eestimaale tõi.

“Ostsin 2004. aastal esimesed simmentalid Eestisse. Nüüd on mul Piira talus puhtatõuline simmentali kari ning tõuloomi müün ainult Eestisse, sest inimeste huvi lihaveiseid kasvatada aina tõuseb,” räägib Visnapuu.

Lääne-Virumaal on mehel lisaks simmentalidele ka herefordid ja limusiinid, Karulas aga herefordide ja simmentalide aretuskari.

Ehkki lihaveiseid peetakse vähenõudlikeks, tuleb ometi põhjalikult tegelda ka rohumaade majandamise ja uuendamisega. Visnapuu harib kokku 1600 ha maad, sellest 600-l kasvatab teravilja ja rapsi, 1000 ha on lühi- ja pikaajalised rohumaad.

Lihaks turustab Visnapuu loomad kahe farmeritele kuuluva kaubamärgi – Liivimaa Lihaveis ja Eesti Lihaveis – kaudu.

“Lihakarjakasvatus on kõige kiiremini arenev loomakasvatusharu Eestis,” on Kalmer Visnapuu valitud alaga rahul.