Pärnu taimelaat valmistas paljudele meeldiva üllatuse



Pärnu taimelaat valmistas paljudele meeldiva üllatuse
Foto: Tiit Blaat

Pärnu aiaklubi ettevõtlikud naised Piret Kukk ja Kati Niibo korraldasid 30.− 31. augustil Pärnus Vallikraavi-äärsel aasal Pärnumaa aasta suurima taimelaada.

Taimelaat läks korda ja juba enne esimese laadapäeva lõppu sooviti samasugust ettevõtmist järgmise aasta kevadeks.

“Kõigepealt tuleb teha esimesest laadast kokkuvõtted ja seejärel uurida, kuidas kevadine laat võiks sobituda teiste suurte laatadega Pärnus, aga ka üleriigiliselt. Niisama tormakalt ei saa tegemistega edasi minna, aga kaaluda muidugi võiks,” arutles Piret Kukk.

Korraldajad otsustasid kogemuste puudumise tõttu avada taimelaada reede keskpäeval, aga juba enne kümmet kogunes poolsada aiasõpra piirdetara taha. Ei tahetud väärtuslikke külalisi lasta pikalt oodata ja nii avati värav juba ligemale paar tundi varem.

Sigrid Absalon tuli ostlema Saarde vallast ja lubas soetada kõike: “Tahan saada siilkübarat, tulbisibulaid, õunapuid ja hulga muud kraami. Mul on pool hektarit aiamaad, sinna mahub väga palju!”

Kõige rohkem nägi ostjaid liikumas viljapuude ja vaarikate istikutega. Lilledest oli suurim nõudlus püsikute järele. Pinnakatteroosid lõppesid juba mõne tunniga.

Ühes letis müüdi üüratuid sibulaid. Üks sibul kaalus keskmiselt 600 grammi. “See pole midagi,” lausus Metste talu noor perenaine Katrin Pärn, kes müüs ‘Globo’ sibulaid. Tema letinaaber olevat korduvalt võitnud auhindu ca 1,6 kg raskuste sibulatega. Lubas minna järgmist auhinda jahtima 21. septembril Palamusele.

Hillar Aiaots tuli Vigala kandis asuvast Ürdi talust teepakkidega. Neid olevat tal 120 segu, millest võib abi olla nii inimestele kui ka loomadele. Kassinaeris pidavat olema hüva arstim puuslaki (kopsuemfüseem) käes vaevlevate hobuste ravimiseks.

Lääne-Virumaalt kohale tulnud Maire Valtin ütles, et alustas 17 aastat tagasi päris juhuslikel asjaoludel mesilaste pidamist.

“Tuli mesilaste sülem aeda ja nii ma neid pidama hakkasin,” meenutas suurte kogemustega mesinik, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi neile, keda asi huvitas.

Siiski ei soovitanud ta alustada metsikute, juhuslikult saabunud mesilastega. Valida tuleks korralik pere, näiteks itaalia kollane tõug. Nemad pole agressiivsed – võib isegi rahulikult mesipuu kõrval päikest võtta.

Ka selgus, et soomlased ja venelased oskavad mett rohkem hinnata kui eestlased. Üks vanem Soome härra ütles, et tarvitab juba aastaid iga päev mett. Valtini pere kasutatavat mett 120 kg aastas.

Päris laadaplatsi taganurgas olid end sisse seadnud Pärnu Loodusmaja õpetajad. Seniks kui vanemad tuuritasid kaubalettide vahel, võis jätta oma võsukesed õpetajate hoole alla. Nende juures jätkus näppudele põnevat tegevust kauemakski kui emadel-isadel aega ostude sooritamiseks. Regina Ester õpetas kuivatatud taimedest järjehoidja valmistamist, Aili Järveaas näitas punutiste tegemise kunsti.

Setu köögi ahvatlevad lõhnad meelitasid lõpuks kiusatusele head-paremat maitsta järele andma. Urmas Muug tuli toitlustamisega kohale 276 km kauguselt, teisest Eestimaa otsast, et pakkuda midagi teistsugust, pärnakale harjumatut, kuid ikkagi väga meeldejäävalt maitsvat.

Mustinite pere Võrumaalt, kes kauples vaarikate ja vaarikataimedega, soovitas kevadiste laatade korraldamisel kindlasti arvestada Türi, Luige ja Jäneda laatadega, et Pärnus korraldatav ei kattuks nende toimumise kuupäevadega.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare