Lisaks viljapuuistikutele müüs mees võõrasemataimi. Temagi toimetab sama kandi peal, Sauga jõe vastaskaldal. Võõras-
emade ostjaid polnud näha ja müüja oli vähese jutuga.

“Möödunud aastal oli selle ajaga varane kartul ja kapsas juba maas, tänavu saab vast
9. maiks – kui sedagi. Kõik põllud on vee all,” rääkis mees ja tõstis jopekrae kõrgemale, et kõle tuul vähem naha vahele poeks.

Märksa jutukam oli katusealuse laua ääres seisev Valentina Martšenko, kes käib juba seitsmendat aastat kevaditi jõhvikaid noppimas. Viimati tuli ta jõhvikasaagiga Soometsast 24. aprillil.

“Mul oli vastav ülikond seljas, mis võimaldas ka vööst saadik veest läbi sumbata, et jõhvikateni jõuda,” kõneles Valentina ja meenutas metsas nähtud vaatepilti vähemalt veerandsajast metsseapõrsast, kes ühel joonel olevat üle tee jalutanud.

Valentina pakkus ka pajuoksi ja hiirekõrvasuuruste lehekestega kaseoksi, mida on kodus vee sees kasvatatud. “Pühapäeval on pravoslavnik’ul palmipuudepüha, sellepärast ongi need siin,” selgitas müüja.

Turuhoone Sepa tänava poolses otsas kaupleb ammust aega Anu Vinnikov. OÜ Diskaatsia on tegutsenud juba 13 aastat ja tema juures ostjatest puudust ei ole. Laupäeval osteti pesasibulaid ja tippsibulaid. Viimastest peetakse parimaks sorti ‘Stutt-
garter riesen’, mis pidavat hästi säilima. Hind on kaks eurot kilo.

Vinnikov pakkus ka maitsetaimi, aga nende vastu suuremat huvi polnud.

“Oodatakse ilmade soojenemist,” lausus müüja.