Pasunakoor pani kündjaile õla alla
“Eesti üks parimaid kündjaid ja Margo isa Mait Pajo mängib Torma puhkpilliorkestris altsarve – seepärast otsustasime neid kündmise maailmameistrivõistluste eel toetada,” selgitab mõtte autor ja dirigent Peep Lõhmus.
Koos Kuremaa ujula juhataja Raivo Trallaga käidi läbi need Jõgevamaa ettevõtted, kellel võiks olla huvi toetada omakandimeeste ettevalmistust maailmameistrivõistlusteks. “Keegi ei öelnud ei, nädalaga oli nimekiri koos,” tunnustab Lõhmus.
Nii lubasid harjutamiseks maad ja toetasid kütusega Vaiatu Agri, AS Perevara ja Torma POÜ, traktori andis Hanno Kranich, toetajate ritta kuuluvad Jõgeva põllumajandustootjate liit, A. Tammel AS, Torma vallavalitsus, Dotnuvos Projektai jpt.
“Vanades künniriikides, nagu Austrias või Iirimaal, harjutavad mehed kuid,” teab 2002. aastal Šveitsis peetud künni MMil
8. koha saanud Mait Pajo. “Meil on nii, et nädal aega enne võistlust võtame riiulist adra ja läheme kündma.”
Kündmise MMil on kaks võistlusala – kõrrekünd ja rohumaakünd. Eelmisel nädalal alustas Margo künnitrenni Vaiatu Agri kõrrepõllul. Rohumaakünniks lubas sama ettevõte oma karjakopli. “Tänavu tahamegi rohumaatrenni rohkem teha,” ütleb Mait Pajo.
Pikad harjutuspäevad põllul
Kui Eestis on rohumaakünni võistluspõlluks enamasti esimese aasta rohumaa, kus pole õiget kamarat, siis mujal maailmas antakse võistlejatele sageli kätte pikka aega seisnud karjamaad. Seetõttu on Eesti kündjate parimad tulemused saavutatud kõrrekünnil.
“Mina kõnnin nagu kajakas traktori taga ja vaatan, mis poiss teeb. Kõik tahab lihvimist, lihtsaid asju pole,” on isa nõudlik.
Margo enda meelest on kõige raskem mitte kündmine ise, vaid mõtlemine ja arvutamine, kuidas lõpuvaod kõik ühelaiusteks jääksid.
Võistlustraktor on väike New Holland. Seda on Margo saanud kasutada juba sellest ajast peale, kui 12aastaselt noorkündjate võistlusel osales. “Oleme traktori võistlusteks ikka natuke ümber seadistanud, pärast komplekteerime tagasi,” selgitab Mait Pajo. Adraks on künniseltsi võistlusader.
Millal siis poeg isast paremaks künnimeheks saab? “Ma arvan, et ta ongi parem, tal on kõvemad närvid!” ütleb isa.
“Praegu ei huvita mind mitte midagi peale kündmise,” ütleb Tallinna tehnikakõrgkoolis hoonete ehitust õppima hakkav noormees.
Järjekorras 59. kündmise maailmameistrivõistlused peetakse Horvaatias Biogradis 14.–15. septembrini. Eestit esindavad seal tavaadraga kündjate arvestuses Margo Pajo ja pöördadraga kündjatest Jüri Lai.
Juba kolme nädala pärast
Jüri Lai ütles, et pole veel põllule saanud. Küll on OÜ Estonia lubanud talle treenimiseks nii sööti kui kõrrepõldu. Kui Margo Pajol sõidab kaasa ka treener, siis Jüri Laial seda võimalust pole. Praegu sätib mees ise oma atra ja traktorit võistluskorda.
Traktorid ja adrad saadetakse treileriga teele septembri algul, kündjad sõidavad Horvaatiasse 7. septembril. Tehnika peaks kohale jõudma päev hiljem.
Siis on neil nädala jagu aega harjutada kohapeal. Ametlik treeningaeg on 11.–13. september. Osavõtumaksu, sõidu võistlustele ja elamise Horvaatias maksab Eesti künniselts, planeerimata kulude osas on Margot lubanud võimaluste piires aidata ka Torma meeste toetusgrupp.
Künni MM algab 14. septembril osalevate masinate paraadi ja kõrrekünniga. Tänavu võistleb 31 riiki ja künnisportlasi on üle 60.
