Pealinnast maale mahelehmi pidama
Kuidas sattus pealinna tüdruk maale elama? "Armastus tõi maale," poetab ta punastades nagu noor tütarlaps. Tervislikel põhjustel õppis Inga Halme Keila-Joal sanatoorses koolis ja kohtas seal oma praegust teistpoolt. Tohuri-Andrese talu noorperemees Andres Kalbach sai ta südame enda valdusse ja tõi nooriku maale. Varsti saab 20 aastat talupidamisega alustamisest, alates 2004. aastast ollakse mahetootjad. Lisaks piimalehmadele nosivad karjamaal ka vasikad ja lihaveised.
"Nii kahju, et mahetootjad ei tohi lehmadele rapsikooki ja srotti anda, see tõstaks kohe piimakust," kahetseb perenaine. Lehmade piimaannil pole iseenesest häda midagi, see on Eesti keskmisel tasemel - mullu andsid Tohuri-Andrese talu sarvekandjad keskmiselt 6600 kg piima aastas.
Kui loomad on peamiselt perenaise hoole all, siis 94 hektari maa harimise eest hoolitseb peremees Andres Kalbach. Suur osa on karja- ja heinamaa, aga 20 hektaril kasvab oma loomade jaoks mahevili. Tallu on pidevalt investeeritud, ja selleks, et masinaid rohkem ära kasutada ning ka lisasissetulekut teenida, pakub peremees koos naabertalunikuga silo kiletamise teenust.
Koostööd tehakse ka küla tasandil. Inga Halme on Tõhela külaseltsi esinaine. Ta näitab särasilmil endise bussiootepaviljoni seinale ühistööna joonistatud küla kaarti, kus kõik talud peal, ja räägib edasistest plaanidest. Pealinna tagasi kolida ta küll ei taha.
"Ma ise olen linnas kasvanud, aga arvan, et lastel on maal palju mõnusam kui linnas kivide vahel," kinnitab ta. Peres on kolm last. Neist kõige nooremas, viieaastases Villemis ilmnevad põllumehe iseloomujooned. Sel suvel külvas ta oma liivakasti kaera ja nüüd vohab poole liivakasti ulatuses tihe kaerapõlluke. Isa sõnul nuputab pesamuna pidevalt igasugu asju välja, nii et ta on vaatamata noorele eale juba kõva tegija.