Peaminister maaelu arengukava rahade jaotamises vastuolu ei näe
Tuiksoo märkis, et maaelu arengukava koostamine on lõpusirgel ja rahandusministeerium on nüüd leidnud, et riigipoolset toetust käesoleval finantsperioodil tuleks vähendada 25%-lt 15%-le. Eesti põllumeeste organisatsioonid on avaldanud selle peale sügavat nördimust. Tuiksoo soovis peaministrilt teada, kuidas on tal plaanis peaministrina kahe ministeeriumi vastasseis lahendada.
Ansipi arvates aga ei ole tegemist kahe ministeeriumi vahelise vastasseisuga. Tema sõnul nägi eelarvekavas tehtud esimene ettepanek ette kaasfinantseerimise määraks liikmesriikidele 25% nii ühtekuuluvusvahendite kasutamisel kui ka maaeluvahendite kasutamisel. Läbirääkimiste käigus jõuti kiiresti järeldusele, et Euroopa Liidu poolne finantseerimine ühtekuuluvusvahenditel peaks olema 85% ja liikmesriikidepoolne finantseerimine 15%.
Eesti jaoks oli oluline, et maksemäär oleks abikõlblik ja et kaasfinantseerimise määr Euroopa Liidu poolt vaadatuna 85%. See annab suurema vabaduse riigieelarve vahendite kasutamiseks.
Ansip märkis, et tema jaoks oli prioriteet saavutada maaelu arengu vahendite kasv absoluutmahus ja põllumajanduse otsetoetuste mahu kasv. "Need eesmärgid me saavutasime," ütles peaminister.
Ta selgitas lisaks, et maaeluarengu vahendeid oli meil eelmises eelarvekavas 726 miljonit ja praegu on 766 miljonit. „Kasv on küllalt märkimisväärne, samas otsetoetuste maht kasvas 503 miljonilt 1 miljardi ja 7 miljonini,“ ütles Ansip.
Peaministri sõnade kohaselt kujuneb Eesti kaasfinantseering tulenevalt riigi eelarvestrateegia koostamisest. Tegu on riigieelarvete koostamise küsimusega. See pole Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitava partnerluslepingu küsimus.
„Missuguseks kaasfinantseering jääb, saab Riigikogu eelarve menetluse käigus põhjalikult arutada. Tuleb otsustada, kas prioriteet on õpetajate või politseinike palgad, maaelu arengukava vahendid või midagi muud. Kõiki neid küsimusi hakkab Riigikogu ka ülima põhjalikkusega arutama,“ sõnas Ansip.
