Teadlane pidas mais mahasadanud korralikku vihma suurepäraseks, ent enne jaanipäeva kuluks saagi päästmiseks ära veel paarkümmend millimeetrit sademeid. Siis oleks taimedel massi moodustamiseks vajalik veekogus olemas ning ülejäänu kuluks vaid tera moodustamisele, kirjutab Saarte Hääl.

Peeter Viil loetles ka põhjuseid, mis on viimasel aastakümnel taganud edasimineku nii kogu Eesti kui ka Saaremaa põlluharimises. “Pealetulnud uued sordid on väga head väetisekasutajad ja nende saagipotentsiaal on oluliselt kõrgem kui 10–15 aastat tagasi,” rääkis teadlane.

Kui võtta abiks spordimaailma võrdlusskaala, on Eesti põllumees muutunud Peeter Viili hinnangul üksikalal tegijast kümnevõistlejaks. “Ta oskab väga erinevaid asju ja see on kõrge saagi eelduseks.”