Pekka Pesonen: Ei või karistada neid, kes meid toidavad
Mis meeleolu valdab praegu Euroopa põllumehi?
Enamik Euroopa põllumehi on vastu põllumajanduse industrialiseerimisele. See muidugi ei tähenda, et oma tegevust ei peaks arendama ja tõhustama.
Suurim väljakutse on vastata ühiskonna nõudmistele - kuidas toota piisavalt kõrge kvaliteediga toitu ja tagada maaelu areng. Kolmandates riikides on näiteks keskkonnahoidu puudutavad riiklikud regulatsioonid palju vabamad. Euroliit ei saa takistada kaubandust, aga Euroopa põllumehed, ka suurtootjad, peavad täitma rangeid nõudeid, mis suurendavad tootmiskulusid ja muudavad meid tegelikult konkurentsivõimetuks. Seetõttu vajame ka edaspidi toetusi.
Kas see vastuseis industrialiseerimisele tähendab, et suurtootjad peaksid saama vähem toetusi, suured üksused tuleks tükeldada?
Ei. Kui on edukas ettevõte, mis vastab loomade heaolu, keskkonnahoiu, tööjõu kasutamise ja toodangu kvaliteedi poolest ühiskonna nõudmistele, ei tohiks seda mingil juhul tükeldada. Näiteks Hollandis on paljud farmerid ühistutesse koondunud ja hakanud koos majandama, Suurbritannias on traditsiooniliselt suured farmid. Põllumeestel tuleb omavahel selgeks teha, milline mudel neile kõige paremini sobib.
Olete väga vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule suunata põllumeeste otsetoetuste raha maaelu arengusse.
Vähendades toetusi, karistame tootjaid. Põllumeeste peamine ülesanne on toidu tootmine. See ei tähenda, et me maaelu arengut ei toeta. See on üks populaarsemaid poliitika valdkondi praegu Euroopas, aga ei tohi unustada, et põllumehed toidavad ühiskonda.
Kõige tõsisem vastuseis on turukorraldusmeetmete kaotamisele. See on põllumeestele otsene oht. Põllumehed ei saa kohaneda pidevalt muutuvate hindadega, seetõttu peame säilitama toetuste abil turu stabiilsuse ja tagama, et põllumehed oleksid motiveeritud tootma vastavalt ühiskonna vajadustele.
Viimased arengud näitavad, et odavate toidukaupade aeg on läbi. Kuidas saab öelda põllumehele, et sa pead tootma toitu sama hinnaga, kui kütuse ja väetise hind on lühikese ajaga tõusnud viis korda?!
Kurb on see, et kuigi toidukaupade hinnad on tõusnud, ei kajastu see põllumeeste sissetulekutes. Need on isegi vähenenud: energia, masinad, väetised, tööjõud - kõik kulutused on suurenenud.
Mida arvate piimakvoodi suurendamisest ja kaotamisest?
Esindame 14 miljonit põllumeest ja ühise seisukoha leidmine on valuline. Meil on liikmesorganisatsioonide vahel äärmiselt erinevaid arvamusi. Arvestame siiski, et aastast 2015 kvoodid kaovad.
Kvoodi suurendamine on arusaadav, kui turg seda võimaldab ja meie sissetulekud sellega ei vähene. Meie arvates pole praegu ruumi lisa-kvoodile, sest praktika näitab, et piimahinnad langevad sellega seoses rohkem kui tõuseb tulu suuremast kvoodist. Turgu ei tohi solkida.
Ütlesite, et eri riikidel on maailma põllumajandusturul erinev lähenemistaktika ja eestlased peavad ka spetsialiseeruma mingile konkreetsele toodangule või töötlemisele. Andke vihje.
Teate ise oma tugevaid külgi, ma ei taha õpetussõnu jagada. Aga tuleb alustada sellest, mis sul on. Kindlasti oleks kasulik taastada vanad head suhted naabritega, eriti Venemaaga. Mäletan, kui käisin 70ndatel Venemaal külas, pakuti seal meile Eesti koort ja öeldi, et seda pakutakse erijuhtudel. Vanemad inimesed mäletavad endiselt, et Eesti toodang on hea kvaliteediga. Seda tuleks ära kasutada.
On arvatud, et kui piimakvoot kaob, ei suuda eestlased enam üldse konkurentsis püsida ja tootmine sureb siinmail välja...
Ei usu seda. Mis on teie põllumajanduse kõige konkurentsivõimelisem haru? Piimatootmine. Pealegi on teil hea farmide struktuur. See on eelis.
Ma ei näe põhjust, miks ei peaks olema Eesti piimasektor konkurentsivõimeline.
Eestlased nõustavad selles vallas ukrainlasi, see oleks mõeldamatu, kui puuduks kompetents.
Mis saab Euroopa põllumehest ja toidu hindadest, kui toetused kaovad?
Pole sellist laboratooriumi, kus saaks seda katsetada. Olen küll loominguline inimene, aga seda riski ma tegelikus elus ei võtaks.
Mida soovitate Eesti põllumehel teha - tööstused diskrimineerivad ja hääl ei jõua Euroopasse?
Looge ühistuid, siis saate läbi rääkida!
Põllumehed ei tohi olla passiivsed ega leppida sellega, mida pakutakse. Ükskõik, mida te teete, tähtis on ühine hääl. Võin garanteerida, et kui Eestist jõuab Brüsselisse mitu eri arvamust, jäävad arvestamata mõlemad.
