Keskkonnaministeeriumi kogu tähelepanu näib olevat keskendunud Nabala loodusväärtuste uurimisele, et selgitada, kas luua karstialale hoopis kaitseala, nagu tegi eelmisel aastal ettepaneku Tuhala looduskeskus.

 Väga põhjalikud uuringud

Nabala karstiala kaitsjaid teeb siiski murelikuks, et loodusväärtuste põhjalikust uurimisest küll räägitakse, aga tegelikult mullu sügisel alanud uuringuid ei ole tänavu jätkatud.

Nabala kant on näiteks rikas kaitsealuste orhideeliste poolest, kuid nende põhiline õitseaeg, mil neist ka ülevaate saaks, on selleks aastaks jälle möödas.

Keskkonnaminister Keit Pentus kinnitab aga, et ministeeriumi plaan on tõsine.

“Praeguseks on kaitseala moodustamise ettepaneku osas valmis alles esimene etapp uuringuid — keskkonnaameti tellimusel tegi OÜ Tirts ja Tigu esmase loodusväärtuste inventuuri,” ütles minister Pentus Maa-lehele.

Ta selgitas, et inventuuriga hinnati kavandatava kaitseala loodusväärtuste levikut ja esinduslikkust, kaardistati neid väärtusi ja anti üldisemaid hinnanguid.

“Praegu koostavad keskkonnaameti spetsialistid sellest esmasest uuringust lähtuvat detailsemate uuringute kava, mis käsitleks eri liigirühmi, kooslusi, linnustikku, taimestikku ja nii edasi,” ütles Pentus.

Juhul kui uuringud kinnitavad, et Nabala loodus väärib hoopis kaitset, käiks ametlikud toimingud ministri sõnul nii, et keskkonnaamet teeb kaitseala loomise ettepaneku ja keskkonnaminister esitab selle valitsusele lõpliku otsuse langetamiseks.

 Küsimusele, kui tõenäoline on, et kaitseala siiski ei tule, vastas Keit Pentus lühidalt: “Tuhala nõiakaevu ja Nabala loodust kahjustada võivat kaevandamist ei lubata.”

Ka aruteluga, kas juhul, kui kaitseala siiski ei moodustata, alustab ministeerium hoopis praegu katki jäänud hüdrogeoloogiliste uuringutega, ei tahtnud keskkonnaminister kaasa tulla.

“See, milliseid uuringuid veel teha vaja on, on spetsialistide otsustada,” ütles ta, rõhutades, et Nabala mis tahes uuringute tegemine on mahukas ja aeganõudev tegevus.

Ei taha oletada

Kas juhul, kui tuleb otsus moodustada kaitseala, on kaevandamishuvilistel firmadel mingi õigus saada juba tehtud kulutuste eest mingit hüvitust?

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas sellele küsimusele nii: “Ma ei tahaks eriti teha oletusi teemal, kas nad mõistavad seda, et loodusväärtuslikus paigas ei ole kaevandamine mõeldav.”

Küll aga on kaevandamishuvilistel firmadel tulnud minister Keit Pentuse sõnul arvestada sellega, et pelgalt taotluse esitamine kaevandamiseks ei tähenda, et tekib ka automaatselt eeldus selle taotluse alusel kaevandamisõigust saada.

Paralleelselt Nabala riikliku kaitseala moodustamise ettepanekuga ja enne seda on kõik asjasse puutuvad vallad — Kose, Kiili, Saku ja Kohila — plaaninud või juba moodustanud kohaliku tähtsusega kaitsealasid. Kose ja Kohila vald on sellepärast käinud firmadega ka kohut.

Asjaosalised ootel

Nüüd, kui keskkonnaministeerium on aktiivselt asunud Nabala uuringuid korraldama, on vallad pigem ooteseisus.

“Kui tuleb riiklik kaitseala, ei ole kohaliku tähtsusega kaitseala järele enam vajadust,” märkis Saku valla keskkonnaspetsialist Maigi Meri.

Ootel näivad olevat ka asja-huvilised firmad. “Me oleme vastu olnud kaitseala loomisele emotsionaalsel või poliitilisel ajendil, aga kui teaduspõhine uuring leiab, et see on vajalik, siis tuleb muidugi nii teha,” ütles ASi Kiirkandur arendusjuht Kalev Ollo.

Ta lisas, et palju oleneb ka sellest, mis piirides kaitseala tuleks. Kiirkandur on nimelt kindel, et nende firma huvis oleval alal karsti pole.

Samas on AS Kiirkandur ministeeriumile esitanud vaide kaevandamist ette valmistavate toimingute peatamise pärast, kuna firma hinnangul seadused sellist peatamist ei võimalda.

Seda, mismoodi kavatsetaks käituda kaitseala loomise puhul, Kalev Ollo otsesõnu ei öelnud, kuid rõhutas, et kõik kolm firmat, kes Nabala lubjakivist huvitatud, on riigi nõuete tõttu teinud Nabalas väga suuri kulutusi.