Peretalud jäävad toetusraha saamisel vaeslapse ossa

Peretalud ja väiketootjad, mis on kogu Euroopas valdav toidutootmise mudel, saavad tänu toetatava põllumaa väiksemale pinnale Euroopa ühise põllumajanduspoliitika esimese samba oodatavast kasvust tuge vaid määral, mis ei võimalda muuta nende tootmist ei efektiivsemaks, innovaatilisemaks ega keskkonda säästvamaks.

Maaelu arengukava 2014-2020 ja selle vahendite jaotust saab vaadelda vaid koosmõjus ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetustega. Niinimetatud „esimesest sambast“, ehk paljukõneldud hektaripõhisest otsetoetusest läheb üle poole (53%) tegelikult vaid ligikaudu 500 suurimale põllumajandusettevõttele. Kogu muu maaettevõtlus, mis pole otseselt seotud põllumaaga, ei saa aga otsetoetustest ehk esimesest sambast mitte mingit toetust. Ometi peitub suurim kasvupotentsiaal just väikestes ettevõtetes, kelle omandis on arvestatav osa Eesti põllumajandusmaast ning ühtlasi toormest paindliku ja mitmekesise toiduainetetööstuse tarvis, teatab talupidajate keskliit. Puudulik juurdepääs krediidile, investeeringutoetustele ja nõustamisele, millega väiketootjad iga päev kokku puutuvad, on turutõrke ilmingud, mille leevendamiseks on ellu kutsutud maaelu toetused ehk ÜPP II sammas.

Talupidajate, maal tegutsevate mikro, - väike- ja keskmiste ettevõtjate, maakogukondade ja keskkonnaühenduste katusorganisatsioonid on teinud valitsuses arutusele tuleva maaelu arengukava eelnõu muutmiseks terve rea ühiseid ettepanekuid, mis aitaksid tagada põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu, milles oleksid tasakaalus kõik kolm elementi: konkurentsivõime, sotsiaalne- ja keskkonnaaspekt.

Praegusel maaelu arengukava eelnõu muutmata kujul vastuvõtmisel läheksid lisaks ÜPP I samba vahenditele ka maaelutoetused suures osas just nendele suurtootjatele, kes sellist tasakaalustatust ei taga ega nimetatud prioriteete endale eesmärgiks ei sea. Lisaks kannatab Eesti toidujulgeolek ja tekib reaalne oht, et suur osa Eesti põllumajandusest läheb kolmandatest riikidest pärit investorite omandusse, kellel puudub igasugune side Eestiga ja sotsiaalne vastutus siin toimuva eest.

Täna arutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kongress „Taludeta pole maaelu“ põhiteemana just peatselt valitsuses arutusele tuleva Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 küsimusi ja arutletakse maaelu tuleviku üle laiemalt.