03.06.2010, 00:00
Petturist marjakasvataja peab PRIA-le pool miljonit tagasi maksma
Mullu kevadel esitas Lasva Agro PRIA-le oma mustasõstraistanduse kohta järjekordse mahetoetuse taotluse. Siis ei osanud ametnikud veel aimatagi, et istandus meenutab pigem rohumaad.
FOTO:
Mahedalt majandamise eest on toetust makstud juba aastaid. Kõige kõrgema määraga toetatakse puuvilja- ja marjaistandusi. Siiani polnud toetusetingimustes kirjas, kui tihedalt puud või põõsad tuleb maha panna ega seegi, et sealt peaks ka saaki saama. Nii polegi rehkendada oskaval inimesel raske järeldusele jõuda, et kasulik oleks rajada maheistandus. Nõnda Lasva Agro omanik ja juht Margus Ojaperv ka tegi. Enda sõnul rajas ta esimese osa sõstraistandusest neli ja teise osa paar aastat tagasi. Kokku tuli ligi sada hektarit – musti sõstraid 83,39 ja punaseid 15 ha. Sellega tõusis Lasva Agro Eesti suurimaks mahesõstrakasvatajaks. Istandus hakkas ka peatselt tagasi tooma. Tõsi, Ojaperv tunnistab, et saaki pole ta istandusest saanud. See-eest oli mahepõllumajanduse toetus marjaaedade puhul kuni eelmise aastani 3764 krooni hektari kohta aastas ja aastatel 2005–2008 sai ettevõte sõstraistandustele 1,15 miljonit krooni mahetoetust. Mullu tõusis mahetoetuse hektarimäär pea poole võrra, 5470 kroonini. Nüüd talle aga enam toetust ei makstud. Nimelt laekus mullu sügisel PRIAsse vihje, et sealsed sõstrapõõsaste reavahed on 10 meetri laiused ja istikuid vaid 2–20 tükki hektari kohta, needki väikesed ning hooldamata. Kuidas sai Lasva Agro neli aastat nõuetele mittevastava istanduse eest mahetoetust?