2014. aasta keskmine hind oli kokkuvõttes 32,7 senti/kg, mis on ka varasemate aastatega võrreldes üsna rahuldav tase.

2015. aasta keskmine hind kukkus aga juba ca 23,5 sendi tasemele. Seega langes piima hind aastaga umbes 28%, mis kajastub valusalt ka piimatootjate sissetulekutes.

Piimatootmise keskmine omahind Eestis on FADN andmetel ca 30 senti/kg. Eesti piimatootjate kogukahju piima müügist ulatub seega alates 2014. aasta augustist juba ligi 60 miljoni euroni, millest ca 47 miljonit eurot moodustab 2015. aasta kahju.

Piimatootjad said 2015. aastal iga toodetud piimakilo kohta ca 6,6 senti kahju, millest erakorralise kriisiabina kompenseeris Euroopa Liit möödunud aasta veebruaris ligi ühe sendi (maksti 6,9 miljonit eurot) ja aasta lõpus lubas valitsus tootjatele maksta veel natuke üle ühe sendi kilogrammi kohta (kokku 7,9 miljonit eurot).

Põllumehed tõi septembris Toompeale meelt avaldama lisaks keerulisele turuolukorrale asjaolu, et Eesti piimatootjate otsetoetused on 2014. ja 2015. aastal võrreldes 2013. aastaga oluliselt langenud, sest valitsus on jätnud üleminekutoetused maksmata (kahe aasta jooksul kokku 47,6 miljonit eurot, millest üle 20 miljoni euro oleks läinud otseselt piimatootjatele).

Olukorras, kus piimatootjatele on jäetud mitme aasta jooksul üleminekutoetused maksmata, pole kriisiabi suutnud kompenseerida isegi toetuste vähenemist, turuhinna drastilisest langusest rääkimata. Vaatamata kriitilisele olukorrale ei leitud ka 2016. aasta eelarves võimalusi üleminekutoetuste maksmiseks lubatud 21,5 miljoni euro ulatuses.

Käesoleva aasta esimesel poolel on piimatootjatel oodata veel vaid kriisiabi teist osamakset 4 miljoni euro ulatuses, mis tähendab ca 0,5 sendist toetust piimkilo kohta.

2015. aasta septembri lõpuks oli põllumajandusloomade registri andmetel Eestis piimalehmade arv vähenenud 4900 looma ehk 5% võrra. Oluliselt halvenenud põllumajanduspoliitiline keskkond võimendab turu madalseisu mõjusid ja loomade arvu vähenemine tõenäoliselt kahjuks jätkub.