Piimaautod ujusid hangedes
“Autod suplesid Järvamaal veel esmaspäeval,” ütles ühistu E-Piim varumisdirektor Jaan Mutli. “Mõnesse tallu ei saadud kolm päeva sisse.”
Mutli teada oli näiteks Roosna-Alliku ja Järva-Jaani vaheline tee pühapäeva õhtuni kinni, alles siis tuli sahk, mis raja sisse lükkas.
Maag Piimatööstuse ASi juhataja Valdis Noppel kinnitas, et ka Virumaal olid teed piimaautole läbimatud või lahti ajamata pea kõikides valdades.
“Meie lepingupartneritest jäid eelmisel reedel piimad üldse vedamata Kraavi ja Savala farmist,” ütles Noppel. Ka osa piimakombinaadi töölistest ei jõudnud reedel tööle, sest maaliinibussid ei sõitnud. Tootmisgraafikud lükkusid seoses tooraine hilinemisega edasi ja kaupade kättetoimetamine klientidele viibis.
Reedel käis kogu liikumine Jõhvi suunal läbi Mustvee, mis teeb edasi-tagasi 200kilomeetrise lisateekonna.
Piimaauto köiega traktori taha
Hädas oli ka Hillar Pulk Lääne-Virumaalt Maasikamäe farmist. “Teed olid kaks päeva täiesti umbes. Piimaauto ei saanud sisse, piim ei mahtunud jahutisse ära ning 2,5 tonni läks halvaks,” rääkis ta.
Pulk saadab E-Piima iga päev viis tonni piima. Kuna jahuti on üheksatonnine, mahub sellesse vaid napilt kahe lüpsikorra piim, Maasikamäel on aga kolmekordne lüps. Lisaks sellele, et piim jäi kombinaati saatmata, pidi Pulk ka inimesi traktoriga tööle ja koju sõidutama.
Vihula valla Sikkani-Pendri talu peremees Urmas Einberg sai küll piima veetud, kuid enda kulu ja kirjadega.
“Läksin oma traktoriga piimaautole 15 kilomeetrit Vihulast Haljalasse vastu,” kõneles Einberg. “Võtsime ta sappa ja vedasime kohale. Kui piim meilt ja naabritelt võetud, vedasime ta Haljalasse tagasi.”
Ent elu piimafarmides ei kimbutanud ainult umbetuisanud teed. Ka elekter oli lumetormi tõttu paljudes farmides ja taludes ära.
Harjumaa Haljava OÜ 230 lehma olid lüpsmata neljapäeva õhtust reede õhtuni. Seda vaatamata sellele, et osaühingu juht Tiit Tüvi helistas rikketelefonile kohe, kui vool ära läks.
Viimaks, pärast seda, kui Haljava mehed automaatvastaja asemel spetsialistiga rääkida said, võeti töö ette ning elekter tuli tagasi reedel kella 16 paiku.
“Lehmad olid üle 20 tunni joomata ja lüpsmata,” ütles Tüvi.
Tüvi kolleeg Aavo Mooste täiendas, et nad pakkusid elektrivõrkudele abi alajaamade juurde teede lahti lükkamiseks. “Aga nad ütlesid, et saavad ise hakkama.”
Ka põllumehe traktoritund maksab
Et voolu kiiremini tagasi saaks, oli oma abi elektrimeestele valmis andma ka Saaremaa Kõljala POÜ juht Tõnu Post. “Aga me ei saa seda tasuta teha,” rõhutas ta.
Posti sõnul pole ka Eesti Energia põhimõtteliselt kohalike meestega koostöö vastu, aga see on nende poolt korraldamata. “Jääb mulje, et ei ole koordineerivat isikut, kes klientidega asju ajaks,” ütles Post.
Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmanni sõnul võis abist keeldumise põhjuseks olla põllumeeste küsitud liiga kõrge hind.
“Üldiselt lähtume hinnatasemest, mis kehtib kõigile koostööpartneritele,” ütles Bachmann. Siiski oli Bachmanni sõnul paljudes piirkondades kohalikest inimestest jaotusvõrgu elektrikutele palju abi.
“Inimesed aitasid ka vabatahtlikult oma tehnikaga rajada ligipääsu alajaamade ja rikkekohtadeni,” märkis ta.
