Piimafoorumil ei paistnud ühtegi päikesekiirt
Tegelikult oli see naer läbi pisarate.
Esimene graafik näitas piimatööstuste kasumit, mis tänavu esimesel poolaastal oli 137,2 miljonit. Teine näitas põllumeeste kasumit ning see graafik oli sama pikalt allapoole nulljoont.
Need kaks kõrvuti näidatud graafikut andsid kinnituse tulundusühistu EPIKO nõukogu esimehe Märt Riisenbergi ettekandes öeldud mõttele, et kasum saavutati toorpiima eest tootjale kolmandiku võrra vähem makstes.
Riisenbergi ettekandes välja toodud arvud olid kõnekad: piimatööstuste kasum kasvas tänavu esimesel poolaastal 20 miljonit krooni, kauplus paneb piimahinnale otsa 28, võile 37 ja juustule koguni 64%. Riisenbergi enda juhitud Kehtna Mõis OÜ jooksev kahjum on aga 2 miljonit, proportsioon on sama teisteski piimafarmides.
“Majandussurutises räägiti mõistest solidaarsus. Piimandussektoris pole solidaarsusest juttugi. Piimahinna langust põhjendati tootjale sellega, et kaupmees ei saa kasumita müüa ning piimatööstus peab vähemalt nullis olema… Otse loomulikult peab sektoris tekkinud raskuse oma õlgadele võtma piimatootja,” rääkis Riisenberg.
Midagi head polnud öelda ka tööstustel. Sekkumiskokkuost ja teised turukorraldusmeetmed aitavad küll natuke piimahinna tõusule kaasa, aga kui sekkumislaod on täis ja kokku ostetud piimatooteid kuhugi panna pole, mis siis saab? Eksportida on raske, sest Euroopa turg tahab meilt odavat toorainet, Vene turule pääsemine ja eriti sealt raha kätte saamine on aga riskantne ettevõtmine.
Lisaks otsestele tagajärgedele — farmide arvu vähenemine, viletsamad palgatingimused, investeerimisvõimaluste puudumine jms, on kriisil ka kaugemaleulatuvad tagajärjed. Nagu märkis tõuloomakasvatajate ühistu juht Tanel Bulitko, väheneb järjest meie heal tasemel piimakari, langeb lehmade arv ja toodang.
