Piimahinna langus tõmbab investeeringutele pidurit
“Möödunud suvi oli erandlikult hea, sest piimahind ei läinud alla,” ütleb TÜ EPIKO juht Üllas Hunt. “Praegu käib kõva langus, loodan, et hind ei jõua 2008. aasta tasemele, kui see oli 20 senti.”
Ühistu juht nimetab seda globaliseerumise hädaks – kõik maailmas toimuv mõjutab piimahinda siin väikeses Eestis.
Piimahindade langemist kinnitab ka Laeva piimaühistu juhatuse liige Aavo Mölder. “Valiolt saame kokkuleppeliselt 31 senti liitrist, mis on täna hea hind,” räägib ta. “Aga Leedu ei taha seda hinda maksta.”
Möldri sõnul on Leedus piimahind langenud juba 27 sendi peale, samuti on neil lähedalt võtta odav Poola piim.
“Kuna Leetu piima müüvad eestlased saavad praegu liitri eest rohkem kui Leedu oma talumehed, on pahane Leedu konkurentsiamet. Samas on Leedus suured ja hästi välja ehitatud piimatööstused, mis on jätkuvalt huvitatud Eesti piimast. Meie hind sõltub sellest, millisele otsusele leedukad oma maal jõuavad,” märgib Aavo Mölder.
Laenuandjad on ettevaatlikuks muutunud
Kui mullu võis nii mõnigi laudaehitaja nautida lausa pankadevahelist tagatiste ja intresside vähempakkumist, siis tänavu hakatakse laenukraane taas koomale keerama. Seda isegi neile, kellele PRIA on toetust lubanud.
Uue lauda rajamiseks on ettevalmistused tehtud ning PRIA toetus olemas näiteks Harjumaal piima tootval Suurekivi osaühingul. Toodang on neil juba mitu aastat Eesti tipus ja praegugi vabariigis neljandal kohal. Iga päev annavad sealsed lehmad üle 30 liitri piima ning mullune keskmine toodang oli lehma kohta üle 10,5 tonni.
“Meil on plaanis vana lauda asemele ehitada kaasaegne laut, kus oleks tagatud nii piima kvaliteet, loomade heaolu kui ka töötingimused, et ka meie lapselapsed seal piima toota saaksid,” räägib mullune aasta põllumehe kandidaat ja rahva lemmikuks valitud Suurekivi OÜ juht Helju Veskaru.
Lauta peaksid tulema robotlüps, automaatsöötmine jne. Pangad ütlevad aga lauda kohta, et see on liiga kallis. “Kui kõik, mis lauda projekti kallimaks teeb, maha võtta, jääb üks sara järele ja seda pole kellelegi vaja,” on piimatootja pahane.
Hiljuti käis naine seminarreisil Hollandis, kus keskenduti laudaehitusele. “Seal on väga palju pööratud tähelepanu just looma heaolule,” räägib Veskaru. “Kui laut ehitada nii, et loomal on seal hea olla ja ta on terve, siis annab ta ka rohkem piima ja on lõppkokkuvõttes tulusam.”
Hollandis oli Veskaru sõnul nelja lüpsirobotiga laudas üks tööline ja ta jõudis kõik vajalikud asjad ära teha. “Tööjõud on Eestis kõige suurem probleem, eriti meil, kuna oleme niivõrd Tallinna lähedal,” märgib piimatootja.
“Vana laut kukub kaela. Kui ma nüüd ehitada ei saa, siis ei jää mul muud üle, kui pean oma kõrgetoodangulise karja kõik sügisel tapamajja saatma,” kuuldub agara naise hääles pessimisminoot.
Sama mure oli ka Margus Saarel rohkem kui saja lehmaga OÜ Männituka farmist Pärnumaal ja teistelgi põllumeestel.
Pangad: anname laenu küll
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit väidab vastuses Maalehe küsimusele, miks pangad taas laenu anda ei taha, et tegelikult see nii pole.
Kuna hea majandamine eeldab järjepidevust ja olulisi investeeringuid, on SEB tema sõnul valmis efektiivsust juurde loovaid ja investeeringuid tagasi toovaid projekte rahastama.
“PRIA toetusotsus on projektide analüüsimisel ja ettevõtte laenude teenindamise võime hindamisel kindlasti tugevuseks, samas ei ole see ainsaks kriteeriumiks,” lisab Vahtramäe-Koit.
“Investeeringute finantseerimiseks, mille puhul väljastatakse üldiselt suuremaid laenusummasid ja võetakse korraga suuremat riski, on SEB teinud 2012. aasta alguses vähemalt kaks-kolm positiivset laenuotsust kuus,” kinnitab Vahtramäe-Koit. Piimafarmi puhul on tema sõnul kriteeriumiks nn kolm sammast – maa, farm ja kariloomad.
Kuna põllumajandustootmiseks kasutatav põhivahendite kooslus on pikaajaline – põllumajandusmaa eluiga on väga pikk ja uue farmihoone eluiga 30–40 aastat hoone konstruktsioonilisel osal –, on Vahtramäe-Koidu sõnul keskmisel tegijal võimalik saada, võrreldes muude valdkondadega, ka mõnevõrra pikemaid tagasimaksegraafikuid.
“Kui rääkida sellest, mis saab takistuseks finantseerimisotsuse puhul, siis tavaliselt on need kõigil ettevõtetel samad – alustades sellest, et väikeettevõtetel ei pruugi olla piisavalt finantsalaseid teadmisi, et suuremahulist projekti läbi viia ja lõpetades ebapiisava omakapitali kaasamise võimega,” lisab ta.
Ka DNB panga juhataja Hans Pajoma kinnitab panga tuge põllumajandusele.
“2011. aastal finantseeris DNB pank pooled Eestisse ehitatud robotlautadest. Tänavu ei ole DNB oma põllumajandussektori rahastamisstrateegiat muutnud,” kinnitab pangajuht.
Samas rõhutab ta, et laenu saamiseks ei piisa ainult PRIA toetusest. Kuna lautade ehitamine on üldjuhul seotud tootmismahtude kasvatamisega, on oluline hinnata ka käibevahendite vajadust tulevikus.
“Praegu on põllumeeste jaoks piimahind suhteliselt soodne, uute suuremahuliste investeeringute puhul on vaja aga arvestada piimahinna võimaliku langusega, samuti sisendite hindade tõusuga (kütus, elekter jne),” on DNB seisukoht.
Nordea panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv on konkreetne. “Pank vahendab ettevõtjatele hoiustajate raha ning ei ole seetõttu valmis võtma samavõrd suuri riske kui ettevõtte omanikud või investorid.”
Laenu andmisel on Liiva sõnul panga jaoks oluline ettevõtte laenu tagasimakse võime, samuti omafinantseering. Kui ettevõtte rahavoog ei ole piisav laenu tagastamiseks (kas on laenukoormus juba eelnevalt liiga suur või kasumlikkus madal), ei ole pank valmis täiendavat laenu andma.
Miks piimahind langeb?
Jaanus Murakas
ASi E-Piim juhatuse esimees
Piimaturg ja piimahind on tõesti praegu languse surve all. Esimesed märgid piimaturu langusest maailmas ilmnesid 2011. aasta lõpul. Selgelt pöördus see langusse veebruaris.
Mullu oli piima tootmiseks hea kliima üle terve maailma ja piima toodeti rohkem, samuti innustas farmereid rohkem piima tootma suhteliselt kõrge piimahind maailmaturul. Suurenes toodang Uus-Meremaal, Argentinas, USAs jne. Maailmaturul teevadki praegu agressiivseid pakkumisi USA ja Uus-Meremaa. Tänu sellele on tekkinud nõudlust ületavad müügipakkumised piimapulbri ja või osas ning hinnad on viimastel kuudel langenud.
Ligi kolmandiku Euroopa piimast toodavad Prantsusmaa ja Saksamaa. Kuna Euroopa Liidus on viimasel kolmel aastal piimatootmiskvooti suurendatud ühe protsendi võrra, on ka ELis pakkumine suurenenud. Vanades ELi liikmesriikides on suudetud see lisaprotsent täis toota. Viimastel kuudel on suurenenud nii piima kui piimatoodete pakkumine Saksamaalt, mis on suunanud kogu Euroopa turu langustrendi.
Euroopa turgu mõjutab Ida-Euroopa piimatootmise suur sesoonsus. Poolast ja Tšehhist kuni Uraalideni, kaasa arvatud Venemaa, Ukraina ja Valgevene, piimatootmise hooaeg alles algab ning Ida-Euroopa sesoonsusest tulenevad kogused alles hakkavad pakkumist suurendama. Eriti suureks probleemiks ongi Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kuna nende sessoonsus on ca 100% talvistest miinimumkogustest.
2010. aastal oli Venemaa nõudlus suur sealse põua tõttu. Sel talvel ostsid nad piima ja piimatooteid aga nii Euroopa Liidust kui mujalt maailmast märgatavalt vähem. Samas on Valgevenes tänu riiklikule dotatsioonile piim väga odav, liitri hind umbes 10 senti, ja see uputab Venemaa odava toorainega sõna otseses mõttes üle.
Piimahinna kujunemise võti on teine kvartal. Siis on kõige rohkem piima pakkumist nii Euroopa kui maailmaturul ja siis selgub ka see, kuhu langeb piima varumishind.
