Piimakvoodi täitmisest jäi natukene puudu

 (1)
                     
Maaleht
Piimakvoodi täitmisest jäi natukene puudu
Foto: Alo Lõhmus

Lõppenud kvoodiaastal jõudsid piimatootjad Eestile kinnitatud piimatootmiskvoodile kõige lähemale. Puudu jäi siiski veel 6%. 1.–15. juulini saab PRIAsse esitada taotlusi oma kvoodi suurendamiseks.

“See on kõrgeim kvoodi täitmise protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud,” teatas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Piimakarjakasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 000 tonni piima, mis moodustab Eesti piimakvoodist 93,72 protsenti. Euroopa Komisjoni kinnitatud kvoot Eestile oli lõppenud kvoodiaastal 679,3 tuhat tonni. Kvoodiaasta on ajavahemik
1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini.

Piima tegelik toodetud kogus – 636,6 tuhat tonni – on üle 30 000 tonni suurem kui eelmisel kvoodiaastal. Jõudluskontrolli Keskuse andmeil suurenes samal perioodil ka piimalehmade keskmine toodang. See kasvas 7672 kilogrammilt 7859 kiloni. 

Samas kahanes kvoodiomanike arv ning uue kvoodiaasta algul 1. aprillil 2012 on neid 961.

“Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud,“ tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. “Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted.”

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tal olla piima tarnekvoot, otseturustuskvoot või mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on välja antud piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osa moodustab pisut üle ühe protsendi.

Aprillikuus alanud uueks kvoodiaastaks on Eesti piimakvoot 686 000 tonni, sellest 678,9 tuhat tonni tarne-kvoot ja 7,2 tuhat tonni otseturustuskvoot.

Loomapidajad saavad soovi korral kvoodist loobuda või kvoodi koos lehmadega teisele tootjale üle anda. PRIA saatis kõigile kvoodiomanikele välja teatised nende individuaalse kvoodi täitmise andmetega ning 1.–15. juulini saab PRIAsse esitada taotlusi oma kvoodi suurendamiseks.

Rohkem infot piimakvoodi, selle omanike, täituvuse ja kvoodi taotlemise kohta saab PRIA kodulehelt www.pria.ee turukorralduse rubriigist. Piimakvoodiga seotud aruandeid ja taotlusi soovitab Sarv-Kaasik esitada elektrooniliselt e-PRIA kliendiportaali vahendusel.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.