Ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid on suurendanud sektori turule orienteeritust ja lisaks on võetud mitmeid muid sihtotstarbelisemaid meetmeid, näiteks toetatakse tootjaid, kes asuvad ebasoodsas piirkonnas (nt mägialad), kus tootmiskulud on kõrgemad.

Esimene otsus kvootide kohaldamise lõppkuupäeva kohta tehti 2003. aastal, eesmärk oli tagada liidu tootjate suurem paindlikkus seoses kasvava nõudlusega EL-is ja maailmaturul.

Otsust kinnitati 2008. aastal koos mitme meetmega, mille eesmärk oli saavutada nn pehme maandumine.

Ka kvootide kohaldamise tingimustes on viimase viie aasta jooksul EL-i piimatoodete ekspordi maht kasvanud 45% ja väärtus 95%.

Prognoosid osutavad turu kiirele kasvule ka eelseisvatel aastatel, eelkõige suure lisandväärtusega toodete (nt juust) ning toidus, spordi- ja dieettoodetes kasutatavate lisandite puhul.

Oma sõnavõtus kvoodisüsteemi lõpetamise kohta lausus põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan: „Kvoodisüsteemi lõpetamine on euroliidu jaoks nii katsumus kui ka võimalus.

See on katsumus, sest kogu piimatootjate põlvkond peab kohanema täiesti uute tingimustega ja tulema toime hinnavolatiilsusega. Kuid kindlasti on see ka võimalus edendada majanduskasvu ja luua töökohti.

Pöörates rohkem tähelepanu lisandväärtust loovatele toodetele ja funktsionaalse toidu koostisosadele, võib piimasektorist kujuneda EL-i majanduse edasiviiv jõud. Haavatavamad piirkonnad, kus kvoodisüsteemi lõpetamine võib kaasa tuua probleeme, saavad subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt abi maaelu arengu meetmetest."