Piimanduse tulevik on ühistegevuses
Eesti Piimaliidu tegevdirektori Tiina Saroni sõnul loodab piimaliit strateegialt kahte tulemust. Esiteks, kuidas praegusest kriisist välja tulla, nii et põllumajandustootjad ja -töötlejad ellu jääksid, ning teiseks, kuidas peaks meie piimandus arenema tulevikus.
Koostatavas strateegias püütakse arvestada kõikide osapoolte, nii tootjate, töötlejate kui kaubanduse huvidega.
Põllumajandusministeeriumi poolt töögruppi kuuluv Enn Sokk selgitas, et ministeeriumi soov on panustada senisest rohkem ühistegevusse, selle väljaarendamisse ja toetamisse, sest maailma mastaabis on meie tootjad ja töötlejad väikesed ning ühistegevus peaks aitama soodustada nii kaupade tootmist kui turustamist.
"Meie lähiturud on samuti sügavas madalseisus ning siin peaks riik põllumajandustootjaid ja töötlejaid aitama, et me oma toodangut siiski müüa saaksime," selgitas Sokk.
"Igast õlekõrrest tuleb kinni võtta," ütles töögrupis tootjaid esindav talunik Ants Aaman, kes peab ise 40 lüpsilehma ja tunneb madalast piimahinnast tulevaid muresid iga päev. "Turud on maailmas kaoses. Peab mõtlema, kuidas see aeg üle elada ja mis edasi saab."
Piimandusstrateegia väljatöötamise töögruppi kuuluvad lisaks juba nimetatutele veel piimatöötlejate esindajad Jaanus Murakas E-Piimast ja Ülo Kivine Tere Piimast. Tootjate esindajad on Aivar Pikkmets, Märt Riisenberg ja Kalev Kreegipuu. Lisaks kuulub sinna Tiit Niilo.
Töögrupp hakkab istungeid pidama vähemalt kord kuus ja vajadusel ka sagedamini.
Strateegia valmib aasta esimesel poolel.