"Venemaal on piimatoodete maailmaturul kõige kõrgemad hinnad," väidab Murakas. "Seetõttu tahavad kõik riigid müüa Venemaale."

Kui juustu väljavedu Eestist on tänavu esimese seitsme kuuga mullusest 13% suurem, siis Venemaa suunal oli kasv lausa 70%. Juustu on suurtes kogustes eksporditud ka Soome ja Itaaliasse.

Valio Eesti ekspordidirektori Elar Olliku sõnul müüvad nad Itaaliasse veerandi kogu Valio Võru juustutehase toodangust. Kuna tegemist on kõva laabijuustuga Valio Forte, mis on kallim kui Venemaale müüdav Tilsit tüüpi juust, näiteks Valio Atleet, siis saadakse Itaaliast juustu eest kõrgemat hinda.

Või müüdi odavalt ja osteti kallilt

Tänavu esimesel poolaastal toodetud juustust eksporditi põllumajandusministeeriumi andmetel 47% juustust ja 61% võist. Või eksport on mullusega võrreldes viiendiku võrra kokku kuivanud, peamiselt Saksamaa arvelt. Venemaale on aga võid poole rohkem müüdud.

"Nõudlus või järgi on kasvanud," mätgib PRIA turukorraldusbüroo juhataja Lily Hantson. Nii et kui PRIA pani eelmisel aastal sekkumiskokkuostu varutud tuhat tonni võid tänavu suvel müüki, läks see ostuhinnast poole kallimalt ära. Iga võitonni pealt laekus ELi kukrusse 15 000 krooni vaheltkasu.

E-Piima juhataja Jaanus Murakas tunnistab, et nad müüsid mullu võid sekkumiskokkuostu. See aitas üle elada väga madalale langenud piimahindadega aja. "Ostsime nüüd sekkumiskokkuostust võid ja müüsime selle Saksamaale," lisab Murakas.

Sekkumisladudesse alles jäänud 181 tonni võid läheb PRIA teatel toiduabina Kreekasse.

Kuna hinnad on tõusnud, siis alates mullu novembrist ei ole enam võimalik taotleda EList piimatoodete välja viimise puhul toetust. Enne seda tähtpäeva taotluse esitanutele on PRIA tänavu välja maksnud 12 mln kr eksporditoetust.

Kõige rohkem on tänavu kasvanud vahukoore vedu Venemaale - 7,4 korda. Selle hind on mullusega võrreldes pea poole kallim, täites siinsete tööstuste, peamiselt Tere kaukaid 81 miljoni krooniga. Kõrge rasvasisaldusega koor läheb idanaanaabrite piimapuuduse leevendamiseks sealsetele tööstustele tooraineks.

Põllumehed on aga müünud mitukümmend tuhat tonni toorpiima Läti ja Leedu tööstustele. Mullu saatsid siinsed tööstused Läti ametivendadele üle kolme tuhande tonni lõssi, kuid tänavu on see kogus 10 korda väiksem. Sel aastal eksporditi hoopis lõssipulbrit ja seda mullusest kaks korda rohkem. Kui Venemaale viidi eelmisel aastal vaid 80 tonni lõssipulbrit, siis tänavu esimese seitsme kuu kogus oli 2611 tonni ning hind eelmisest aastast poole kõrgem.

 Sama suur kogus lõssipulbrit oli ka PRIA sekkumisladudes, sellest ligi tuhat tonni läks sellel aastal toiduabina Lätti ja järgmisel aastal lisandub sellele veel 730 tonni. Ülejäänu osas oodatakse Euroopa Komisjoni luba müügiga alustada.

Jogurt Soome kaudu Venemaale

Hapendatud piimatoode väljavedu on kasvanud kahekordseks ja 35% siin toodetud jogurtist, hapukoorest jms pistetakse pintslisse piiri taga. AS Tere on jala Peterburi ja Moskva kaubanduskettide ukse vahele saanud ning sadu tonne suupärast kraami sinna saatnud.

Need kogused pole aga võrreldavad põhja- ja lõunanaabri juurde viiduga. Soome veeti ainuüksi tänavu esimese seitsme kuu jooksul 3000 tonni jogurtit.

"Laeva meiereis toodetud jogurtite eksport Soome suunal on tõusnud," selgitab Elar Ollik Valio Eestist. Põhjuseks see, et Soome kaudu jõuab siin valmistatud jogurt nii Rootsi kui ka Venemaale. Valio Eesti jogurtite eksport Venemaale on aga kahekordistunud.

Tere juhataja asetäitja Ülo Kivise sõnul on nad alates augustist teinud allhanget, tootes Venemaa juhtivate piimabrändide nime kandvaid tooteid. Ta loodab, et selle maht kasvab suureks. Kui eelmisel aastal moodustas eksport Tere käibest 21%, siis sel aastal prognoosivad nad ekspordi osaks 46%, mis teeb rahas miljard krooni.

"Käesolev aasta on kujunemas piimanduses taas tõusuaastaks," hindab Kivine. "Loodetavasti ei kuumene hinnad nüüd sedavõrd, et saabub järjekordne jahtumine." Ta rõhutab, et eksport ja sealt tulenev hinnatase mõjutab toorpiima eest makstavat hinda ja selle mõju kajastub ka siseturu hindades.