PIIMATOOTJAD NÖRDINUD: Tööstuste kasumiiha jätab tootjad virelema
Paljud piimatootjad sõlmivad detsembrikuu jooksul piimatööstustega uusi toorpiima müügi lepinguid, nii käib pinev arvutamine mõlemas leeris.
“Töötlejad tulid juba sellise jutuga, et nüüd pannakse lepingutesse sisse Baltimaade keskmine piimahind, et tööstustele jääks võimalus veelgi vähem maksta, kui on praegune Eesti keskmine hind,” selgitas Kaska-Luiga talu noorperemees Marek Kruusla. Nende talu pole veel sellisele lepingule alla kirjutanud.
11. novembri seisuga on Eesti keskmine toorpiima kokkuostuhind 22,87 senti piimakilost, Lätis 20,74 ja Leedus 21,40. Tootjad kardavad, et uute arvutustega tuleks Baltimaade keskmiseks piimahinnaks ainult 20 senti piimakilost.
Euroopa Liidu keskmine piimahind on praegu 29,69 eurot.
Kardavad Baltimaade keskmist hinda
“Valio Eesti on turuliider ja tema järgi joonduvad kõik teised, pakkudes siis Valio plussi või Valio miinust,” tõi hetkeseisu uute piimalepingute sõlmimisel esile Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt.
TÜ Laeva Piim tegevjuht Mati Mölder selgitas, et neil algavad Valio Eestiga läbirääkimised järgmisel nädalal. TÜ Laeva Piim saadab iga päev Valiole 110 tonni piima, Lätti–Leetu läheb hetkeseisuga umbes 170 tonni piima. Möldri sõnul on Baltimaade keskmine piimahind jutuks olnud, samas neile seda otsesõnu öeldud pole.
“See ei ole tööstuste poolt aus, kui nii vähe tahetakse maksta,” rõhutas Mölder.
Valio Eesti ASi tegevjuht Maido Solovjov selgitas Maalehele, et tööstustele on suurim väljakutse see, et lätlased ja leedulased suruvad üha jõulisemalt oma tooteid Eesti turule.
“Lõunanaabrite toorpiima hind on 10% madalam sellest, mis Valio Eestis oma partneritele maksab. See loob hea hinnaeelise meie koduturu ründamiseks,” teatas Solovjov. Ta tõi esile, et Leedu tööstused on Eesti tööstustest suuremad, mis tähendab, et lisaks toorpiima hinnale annab eelist ka mastaabiefekt.
Küsimusele, kas uusi lepinguid tootjatega sõlmides lähtub Valio Eesti AS nüüd Baltimaade keskmisest piimahinnast, vastas Maido Solovjov, et iga leping on oma nägu ning konkreetseid tingimusi kommenteerida ei saa.
“Üldised põhimõtted, millest Valio on lähtunud, on see, et makstav toorpiima hind oleks meie regioonis kaubeldava hinnaga samal tasemel või pisut kõrgem ning et maksed laekuvad alati õigeaegselt,” rõhutas Valio Eesti tegevjuht.
Samas Valio OY maksab Soomes oma tootjatele praegu Euroopa üht kõrgeimat kokkuostuhinda 37,26 senti piimakilost. Eesti sellesse regiooni ei kuulu.
Ebaõiglust tunnetades on mitmed ühistud ja põllumehed otsinud abi advokaadibüroodest, sest juba üle aasta on tööstused liiga madalat toorpiimahinda makstes seadnud tootjad väljapääsmatusse seisu.
Advokaadid tootjale appi!
“Minu poole on pöördunud mõned piimatootjad, ühe konkreetse nõude piimatööstusele oleme juba esitanud,” teatas vandeadvokaat Maria Mägi Tallinnas tegutsevast omanimelisest advokaadibüroost.
Maria Mägi Advokaadibüroosse pöördunud piimatootjad kurdavad, et ehkki neil olid piima kokkuostu lepingud sõlmitud Euroopa Liidu keskmise hinna peale, muutsid tööstused ühepoolselt lepingu hinnatingimusi ja toorpiima eest hakati maksma tunduvalt madalamat Eesti keskmist hinda, põhjuseks toodi raske olukord Baltimaade turul.
Mägi tõi esile, et õigusliku poole pealt on tegu hinna ühepoolse muutmisega, pealegi veel sellises olukorras, kus piima tootja on majanduslikus sõltuvussuhtes piimatööstusest.
“Tootjad pidid olukorraga leppima oma tahte vastaselt, aga see ei tee seda olukorda veel õiguspäraseks. Nendest lepingutest, mida mina olen hinnanud, olen näinud õigussuhet, kus piimatööstused peaksid täitma oma lepingust tulenevat kohustust ja maksma kokkulepitud piimahinda,” rääkis Mägi.
Ta märkis, et kasutades ära piimatootja majanduslikku sõltuvussuhet, seati ta lepingupartnerina (võrreldes piimatööstusega) ebaproportsionaalselt raskesse olukorda. Vähetähtis pole seegi, et piimatööstused võtsid ühepoolse hinna muutmise ette ühel ajal.
Vandeadvokaat selgitas, et tema saab rääkida üksnes nende lepinguliste suhete pinnalt, mida on talle kirjeldatud, ja toonitab, et kindlasti võib olla erisusi, aga olukord, kus majandussuhtes tugevam pool lepingut kehtivuse ajal hinna osas ilma igasuguste läbirääkimisteta ühepoolselt võta-või-jäta-meetodil oluliselt muudab, on heade kommete vastane. Iseäranis kui lepingu muutja teenib selle pealt korralikku kasumit, jättes samal ajal tootja kiratsema.
Raha saab nõuda tagantjärele
“Inimestel on sellises olukorras õigus esitada lepingu täitmise nõue piima kokkuostja vastu,” teatas Mägi. Ta tõi välja järgmised seigad: tööstused põhjendasid ühepoolset lepingu hinna muutmist küllaltki järsult, seda ei räägitud läbi, hinnalangust põhjendati raske turuolukorraga Baltikumis, samuti Vene turu äralangemisega, mis seadis piimatööstused väidetavalt äärmiselt raskesse seisu.
Tõsi, seaduse järgi on ka võimalik lepingut ühepoolselt muuta, kui tõepoolest kujuneb ettenägematu olukord, mis tekitab lepingut muuta soovivale lepingupoolele ebaproportsionaalselt raske olukorra oma lepinguliste kohustuste täitmisel.
Antud juhul on aga Maria Mägi hinnangul selline olukord välistatud, sest tegelikult oli ju hinna aluseks Euroopa Liidu keskmine hind, mis ei ole fikseeritud, vaid ongi seotud piimaturu kõikumisega.
“Turul toimuvad tõusud-langused pole midagi uut, ma ei näe põhjust, mis oleks piimatöötlejatele andnud õiguse piimahinna nii oluliseks muutuseks,” selgitas Maria Mägi. Vandeadvokaat viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele (EL) nr 1308/2013, mille artikli 148 p 2 järgi ei tohi muuta piima ostu-müügilepingus tarne eest makstavat hinda, mis on sätestatud lepingus ja/või mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutmist kajastavaid turunäitajaid.
Tööstused teenisid korraliku kasumi
Tegelikult tööstuste väidetavat rasket majandusseisu ei olnudki, sest Äriregistri andmetel teenisid piimatööstused samal ajal korraliku kasumi.
“Äriregistri andmed näitavad, et piimatööstuste kasum on kasvanud kahekordselt,” rõhutas Maria Mägi. Nii on näiteks Valio Eesti AS teeninud 2014. aastal kasumit 3,27 mln eurot (2013. aastal oli kasum 1,2 mln eurot). Müügitulu kasv oli võrreldes 2013. aastaga 21%.
Estover Piimatööstus OÜ teenis eelmisel aastal umbes miljoni euro võrra suurema kasumi kui 2013. aastal. Farmi Piimatööstuse ASi (AS Maag) kasum oli 2,63 mln eurot, ja kasvanud oli see võrreldes 2013. aastaga 1,6 mln võrra. Müügituludest moodustas müük Eestisse 91,4%, mistõttu on antud kontekstis arusaamatu väide, et Vene turu äralangemisel on väga suur mõju.
AS E-Piim Tootmine oli kasvatanud kasumit, võrreldes 2013. aastaga, paarisaja tuhande euro võtta. Tere AS, kes oli Äriregistri andmetel 2013. aastal 22,7 mln euroga miinuses, oli 2014. aastaks jõudnud juba plussi, saades kasumiks 3,2 mln eurot.
“Enamik tööstusi on saanud oma tulu ka toorpiima kokkuostuhinna languse tõttu. Järelikult on piimatööstused neile piima müüvate tootjatega sõlmitud lepingute olulist tingimust – piima kokkuostuhinda – ühepoolselt lubamatult muutnud, neil ei olnud selleks tegelikult mingit põhjust. Seetõttu võiks minu hinnangul asuda seisukohale, et need lepingud kehtivad selle hinnaga, mis esialgselt kokku lepiti,” rõhutas Maria Mägi.
Proovivad hinda veelgi alla lasta
Küsimusele, kas advokaat on valmis esindama piimatootjaid nende nõuete esitamisel, vastas Maria Mägi, et kuna on juba teemaga tegelnud, siis muidugi on ta valmis piimatootjaid nende õiguste kaitsel aitama.
Samas ei pea Mägi mõistlikuks uusi piimalepinguid sõlmides nõustuda senisest veelgi madalama kokkuostuhinnaga, sest see seab piimatootjad endisest keerulisemasse olukorda. Sest kui uus leping lepitakse kokku uue hinnaga, peab arvestama, et see hind jääbki müügisuhte aluseks.
“Igal üksikul piimatootjal on raske pidada parematel tingimustel läbirääkimisi. Oleks hea, kui tootjate liidud saaksid oma liikmete huve esindada, arvestades liitude endi strateegiaid, aga samuti riigi piimatootmise strateegilisi aluseid,” rõhutas Maria Mägi.
