Piimatootjate unistus: Kui selle piima kuidagi Venemaale saaks
Maag Piimatööstuse tegevjuht Valdis Noppel, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu esimees Urmas Ingver, ETK juht Kati Kusmin, Selveri direktor Andres Heinver ja Swedbanki esindaja Robert Kitt kutsuti väitlema teemal "Pank-põllumees-tootja-tarbija: kuidas tegutseda nii, et kõik saaksid kasu".
Moderaatori, Olustvere ametikooli direktori Arnold Pastaku avaküsimusele, kelle käes selles ahelas on kasum, vastasid kõik väitlejad sisuliselt koolilapse kombel "minu mitte!". Kõik tõid välja ka omad põhjendused ning jäi üle nentida, et ega toidutootmine olegi kuigi kasumlik tegevus.
Tegelikult püüti kuulajaid vastupidises veenda juba päeva algul, kui Eesti esindaja FAO juures Ruve Šank rääkis toidutootmise tulevikust seoses maailma rahvastiku kasvuga.
Kui selle piima Venemaale saaks!
Kõige rohkem tekitas tippjuhtidest põllumeestes vastukaja Trigon Agri juhatuse esimehe Raul Toomsalu ettekanne, mis käsitles päris põhjalikult põllumajanduse olukorda Venemaal. Trigon Agril on seal eri piirkondades viljapõllud ja elevaatorid, kuid farmid on tänini vaid Eestis. Kuna aga Venemaa piimahind on 52 eurosenti, ei välistanud Toomsalu ka võimalust, et edaspidi mõeldakse loomapidamisele Venemaal.
"Kui selle piima kuidagi Venemaale saaks!" ohkasid meie piimatootjad seepeale.
Toomsalu kinnitas, et vähemalt kümme aastat ostetakse Venemaale veel piimatooteid kindlasti sisse. Ka seal on riigi toetusega rajatud uusi farme, paraku pole tema meelest toetusrahasid efektiivselt ära kasutatud ning piimatootmise tase pole paranenud.
Venemaa piimakarja keskmine suurus on siiani kolm lehma. „Ka väiketootjate piim korjatakse kokku väga ebahügieenilistest oludest väga ebahügieenilise autoga,“ ütles Toomsalu, mööndes siiski, et on ka häid farme. Enamik neist asub aga logistiliselt halbades kohtades, umbes 1500 kilomeetri kaugusel Moskvast või Peterburist.
Põllumajandusjuhte hariti üldistel teemadel
Konverentsi avasõnad ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kelle jutu sisu oli kriitika valimiseelse ajakirjanduse aadressil. Minister tõi muu hulgas välja tõsiasja, et kuigi ta sai valimiseelsel perioodil meedias sõna, ei küsitud talt ühtki küsimust põllumajanduse kohta.
Mitmed esinejad käsitlesid globaalsemaid teemasid. Üldistest majandustrendidest rääkinud Robert Kitt Swedbakist soovitas põllumeestel mitte uskuda majandusprognoose. Küll aga tunnistas ta hetk hiljem Jaan Sõrra sellekohasele küsimusele vastates, et Swedbank nõuab siiski jätkuvalt põllumehelt tema majandusprognoosi, enne kui kaalub laenu andmist.
