Piimaühistud unistavad oma tööstusest
“Ühinemine on pikaajaline protsess, mida tuleb hoolikalt ette valmistada. Arutelude algul ei tea kunagi kindlalt, kellega ja kas üldse ühinetakse,” räägib ühistu E-Piim juhataja Jaanus Murakas. Ta selgitab, et tõuke laiemaks aruteluks piimanduse tuleviku üle on andnud põllumajandusministeeriumis valminud piimandusstrateegia, mille eesmärk on suurendada piimatootmist ja -töötlemist, samuti kõrge lisandväärtusega piimatoodete eksporti.
Ka Saaremaa piimaühistu nõukogu esimees Liilia Eensaar kinnitab, et ühinemisest on juba räägitud, aga sõnadest kaugemale pole jõutud.
Samas lisab Eensaar, et piimatootjatel oleks huvi ühineda juba seetõttu, et suurema ühistuna saaksid nad ka suuremaid investeeringutoetusi.
“Uus piimandusstrateegia on meid innustanud, et midagi oleks vaja muuta,” toob Liilia Eensaar esile. Ta lisab, et tootjaid ahvatleb võimalus rajada investeeringutoetusega tulevikus oma kaasaegne võimas piimatööstus.
Sihikul oma piimatööstus
“Eesti on väike riik ja meil oleks tõepoolest vaja suuremat ettevõtet, et eksporditurgudel paremini läbi lüüa. Seetõttu käivadki konsultatsioonid, et otsida uusi võimalusi piimandusmaastikul,” ütleb Murakas.
Murakas rõhutab, et Eestisse oleks kindlasti vaja kaasaegset piimatööstust, samas üksikuna on kõik ettevõtted liiga väikesed, et seda rajada.
Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt selgitab, et põllumeeste keskliidu loodud tulundusühistu EPIKO liikmed on tõepoolest konsultatsioone pidanud, kuidas suurendada piimatootmise mahtu ja efektiivsust. Tulundusühistu EPIKO kaudu müüvad praegu piima Rakvere piimaühistu, Eesti Piimatootjate Ühistu, AS Metsküla Piim ja Jänedal tegutsev Ühispiim.
“Praegu toodetakse Eestis aastas umbes 700 000 t piima, aga meil on potentsiaali jõuda miljoni tonni piimani, seetõttu peame väga tõsiselt mõtlema sellele, kuidas seda piima töödelda ja eksportida,“ selgitab Hunt, miks on vaja veel ühte piimatööstust. Liigne piim veetakse praegu toorpiimana välja, samas võiks seda kohapeal toodeteks väärindada ja siis eksportides kõrgemat hinda küsida.
“Juba praegu on Eestis piima 60 protsenti ülearu, me ei tea, kuhu see panna. Meie ekspordime peaaegu poole oma ühistu piimast Lätti ja Leetu,” teatab TÜ Laeva Piim tegevjuht Mati Mölder.
Tootjale parem piimahind
Et üleliigne piim ise kohapeal töödelda ja piimatoodetena eksportida, seda mõtet on kaalunud ka Jõgeva- ja Tartumaa piimatootjad, kes omavahel ühistutena koostööd teevad. Nii on ka TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit seadnud oma ühistu kaugemaks eesmärgiks ühistulise piimatööstuse rajamise või omandamise ja seda mõtet arutanud TÜ Laeva Piimaga.
Samas nendib Mölder, et ega põllumehed eriti julge nii suuri ja pikaajalisi investeeringuid teha, nagu veel üks tööstus rajada, sest see eeldaks ka piimatootja omaosalust ja mõjuks piimahinnale pärssivalt.
Kõrgem piimahind aga huvitab kõiki põllumehi, olgu ühistutes või üksi. EPIKO esindaja Üllas Hunt toob esile, et tootjatel tuleks enam keskenduda ka sellele, kuidas uue süsteemi abiga saada paremat piimahinda.
“Me mõtleme suurelt ja räägime efektiivsest tehasest, aga mis on selle suuremahulise investeeringu eesmärgid? Mitte üksnes piimatoodete eksport, vaid et ka ühistu liige saaks seeläbi paremat piimahinda,” rõhutab Üllas Hunt.
Hundi hinnangul nõuaks selline moodne piimatööstus, mis töötleks päevas 700–800 tonni piima, väga suurt tootjate koondumist, seda ei pruugi aga konkurentsiamet soosida. Pealegi pole põllumehi nii lihtne ühe mütsi alla koondada.
ÜHISTUD
Päevas müüdav piim
- E-Piim ca 250 tonni.
- Saaremaa Piimaühistu ca 100 tonni.
- EPIKO ca 200 tonni*.
*EPIKO liikmed toodavad u 60% (ca 1000 t päevas) toorpiima, ent kõik ei müü EPIKO kaudu.
Allikas: piimaühistute juhid
