Piimavedu Lätti ja Leetu surub kohalikke kombinaate nurka
“Keegi kurtis ministrile, et me oleme üleannetud, kuna viime piima välja,” muigab EPKK nõukogu ja TÜ Laeva Piim juhatuse esimees Aavo Mölder.
“Kui kogu sektori olukord on halb, siis kooritakse tootjat,” ohkab Mölder. “Töötleja ei olnud mullu kahjumis, tootja oli.”
Piimatööstused teenisid eelmise aasta üheksa esimese kuuga tunamullusest rohkem kasumit, kokku umbes 207 miljonit krooni.
Konjunktuuriinstituudi koostatud piimaturu ülevaatest selgub, et kasumit võimaldas suurendada kulude vähendamine, eelkõige tootjatele piima eest madalamat hinda makstes. Toorainekulud piimatööstuses vähenesid aastatagusega võrreldes 731,5 miljonit krooni.
Tööstused tõstsid hinda
Maailmaturul langes nõudlus piimatoodete järele ja seetõttu lüpsid ka Eesti lehmad iga päev n-ö üleliigset piima. Tööstused piirasid piima kokkuostu, näiteks Valio surus põllumeestele peale lepingud, mille kohaselt said nad teatud koguse eest normaalset hinda, ja selle piima eest, mis seda ületas, maksti tunduvalt vähem.
“Tootja saab otsustada ainult seda, kellele ta oma piima müüb,” räägib Aavo Mölder. TÜ Laeva Piim päevatoodang on 230 tonni, kuid Valioga sõlmitud lepingu kohaselt oli nende sinna müümise limiit 100 tonni. Ülejäänud piimale leidsid nad ostjad Lätist ja Leedust, kus pakuti kõrgemat hinda.
Lisaks Laeva Piimale müüvad ka teised piima välja ja üle lõunapiiri sõidab iga päev kokku 10 koormat ehk 240 tonni piima. Seega on üleliigsele piimale leitud ostjad, kes oleksid nõus rohkemgi võtma. See omakorda on tõstnud siinse kokkuostuhinna üle nelja krooni.
“Kui me piima välja ei viiks, oleks hind alla nelja krooni,” on Mölder veendunud.
Piimapuudus käes
EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg kinnitab, et tänu sellele, et märkimisväärne kogus piimast viiakse välja, on kokkuostuhind tõusma hakanud. “Piimatootjad kontrollivad turuolukorda rohkem,” tunnistab ta.
Piima väljavedu ei meeldi aga piimatööstustele, sest lisaks tooraine hinna tõusule võib sellest üldse nappus kätte tulla. AS Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska möönab, et väiksemate tootmiskoguste tõttu olid nad Võru juustutehases juba sunnitud töötajaid koondama.
ASi Tere juhataja Ülo Kivise kinnitusel läheb nende sügisel alanud piimatoodete eksport Venemaale tõusvas joones. Sellest nädalast on Tere jogurtid ja kohupiimakreemid lisaks Peterburile müügil ka Moskvas.
“Kui põllumajandusministri juures kohtusime, oli jutuks, et Vene-suunalist eksporti saaks edendada, aga toorpiim läheb Eestist välja teisele poole,” märgib Kivine. “Kui piim jääks Eestisse, saaksime 300 tonni piima rohkem töödelda. See tähendab laias laastus 200 töökohta.”
Märt Riisenberg on nõus, et riigi seisukohalt on täielik totrus viia tooraine välja ning teine riik teenib selle töötlemiselt tulu. Sellest hoolimata ei saa tootjad anda piima ära alla omahinna ja sellepärast peavad müüma sinna, kus rohkem makstakse.
Ülo Kivise sõnul ei paku Eesti tööstused praegu sugugi madalamat hinda. Põllumeeste süüdistuse selle kohta, et Tere müüb toorpiima Soome ja räägib piimapuudusest, lükkab ta aga ümber.
“Soome viidava piima kogus on väga väike ega ole võrreldav Leetu minevaga.”
Mis saab piima hinnast?
Põllumeeste seas liiguvad jutud, et E-Piim ja Valio plaanivad kokkuostuhinda alandada.
ASi Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska kinnitab, et nad on läbi aegade maksnud Eesti keskmisest hinnast kõrgemat hinda. “Soovime oma tootjatest koostööpartnereid hoida ka edaspidi,” ütleb ta, lisades, et toorpiima hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe.
“See ei vasta tõele,” lükkab Murakas E-piima poolt kõlaka ümber. “Me pole seda arutanud ja hind püsib nelja krooni peal.”
Muraka sõnul on Venemaal praegu tohutu piimapuudus ja seetõttu hinnad maailmaturu hindadest kõrgemad. See võimaldab Baltikumi piimasektoril sealt kasu lõigata.
Selline olukord võib aga suve saabudes muutuda, sest kui idanaabrite lehmad saavad karjamaale, hakkavad nad rohkem lüpsma.
Piima kokkuostuhinnale võib avaldada mõju ka see, kui ELi sekkumisladudesse kokku ostetud kaup pannakse müüki.
“Tõusu ma kindlasti ei näe,” ütleb Ülo Kivine. Tema hinnangul võib kokkuostuhind praegusel tasemel püsima jääda või langeda olenevalt sellest, mida Euroopa Komisjon otsustab sekkumisladudes seisvate piimatoodetega teha.
Märt Riisenberg arvab, et nüüdne väike piimahinna tõus ei pruugi olla jääv ja hind võib mingil hetkel kukkuda alla nelja krooni. “Võib julge olla, et nii madalale kui mullu hind ei lange,” usub Aavo Mölder.
Tootmine väheneb
- Mullu vähenes piimalehmade arv 4600 võrra ehk 4,6%.
- EPKK värske uuringu andmetel kavatseb ligi veerand piimatootjatest lõpetada.
- Mullu vähenes Eesti piimatoodang 18 086 tonni ehk 2,7% ja langus jätkub.
- Tänavu jaanuaris ostsid Eesti tööstused kokku 12% vähem piima kui mullu.
Allikas: statistikaamet
