Piiriäärsetel huntidel on teistmoodi geenid
Tartu ülikooli teadlaste järjekordne töö, milles uuriti Eestis kütitud hunte geneetiliste meetoditega, keskendus seekord pesakondadele. Eesmärk oli välja selgitada geneetiline seotus nii ühe pesakonna sees kui pesakondade vahel, kasutades selleks mikrosatelliitanalüüsi.
Analüüsiti 71 hundilt saadud koeproovi, kuid ekstra uuriti nende pesakondade proove, kust oli olemas uuringumaterjali vähemalt kahe hundi kohta. Esindatud olid 43 pesakonna isendid, kes kütitud kas 2008/2009 või 2009/2010 jahihooajal.
Kõige rohkem oli kasutada materjali Pärnumaalt (15 isendit ja 11 pesakonda), Läänemaalt (14 isendit ja viis pesakonda) ja Harjumaalt (kaheksa isendit ja neli pesakonda).
Teiste seast eristus selgelt hundi ja koera hübriidide pesakond, kes kütiti Läänemaal.
Suuremat eristumist märgati kolme piiri lähedal elava pesakonna puhul, kus võib tegu olla Venemaalt või Lätist sisse rännanud huntide järeltulijatega.
Suuremat seotust näitasid analüüsid ühe Lääne-Virumaa ja ühe Ida-Virumaa pesakonna vahel ning nelja pesakonna vahel, mille isendid olid kütitud kas Harju-, Lääne- või Pärnumaal.
“See, et pesakonnad üle Eesti on omavahel seotud, pole üllatav, sest hundid on tuntud kui väga hea rändevõimega loomad, kes on vabalt võimelised liikuma (ja paarituma) üle terve Eesti,” märgivad uurijad.
Nad nendivad oma töö aruandes, et üldistuste tegemiseks on algmaterjali veel vähe.
Tulevikus loodetakse võimalust saada uuringumaterjali ka Venemaa huntide kohta. Läti huntide koeproove on Tartu ülikooli teadlased kasutanud varasemates uuringutes 2007. ja 2008. aastal.
Allikas: “Geneetiliste meetodite kasutamine Eesti hundipopulatsiooni demograafilistes uuringutes. Eesti hundipopulatsiooni 2008. ja 2009. aasta pesakondade analüüs”, MTÜ Naturalia, Tartu 2011, www.keskkonnainfo.ee
