Majandusliku koostöö edendamine - see on metsaomanike ja metsaühistu vaheline partnerlus. Praeguses turusituatsioonis on tähtis koondada infot metsaressursi kohta, mida saab soodsal momendil ühiselt puiduvarujatele pakkuda.

Seega, lugupeetud metsaomanikud, vaagige oma võimalusi ja metsamajanduskavast tulenevaid töid. Kellel on puidu müügi mõte, sellel soovitan kõigepealt täita ja registreerida metsateatise. Müügi tulemus on metsaomanikele kindlasti kasulikum, kui kasutatakse piirkondliku metsaühistu abi. Koos tegutsedes saab kokku hoida nii oma aega kui raha.

Kontakt: mati.schmuul@erametsaliit.ee, tel 5341 2480, Valjala-Pihtla Metsaühistu.

Lääne-Virumaa (lisaks Harjumaa idaosa), Guido Ploompuu

Majanduskoostöö mõte on selles, et saaks piirkonna metsaomanikud oma metsi majandama. Tahaks enam rõhuda just harvendusraietele, kust tuleb suurem osa küttepuidust, millele kohalikul turul veel pisutki nõudlust on.

Siin on muidugi probleem, et enamasti kipuvad ülestöötamise kulud ületama puidumüügi tulusid. Ega siin muud üle jäägi, kui teadvustada, et tulu on tulemas küll, aga järgmise raiega 10-20 aasta pärast. Siin on üks koht, kus konsulent oma metsanduslike teadmistega saab metsaomanikule kasuks olla.

Omast kogemusest ütlen, et nõu kuulavad omanikud, kellega oled eelnevalt suhelnud. Näiteks metsaseltsi liikmed, usaldus on majanduskoostöö puhul väga tähtis.

Praegu olen paari lageraiet pakkumas nn suurtele tegijatele (Stora, Metsäliitto), siin pakun metsaomanikule kohe välja ka raiejärgse teenuse (maapinna ettevalmistus, taimede ühisost, toetusetaotluse vormistamine ja ka hilisem toetuste väljamaksmine).

Majanduskoostöö algab minu arvates konsulendi oskusest oma teenust pakkuda nõnda, et rahul oleksid kõik kolm - nii müüja, ostja kui konsulent.

Kontakt: guido.ploompuu@erametsaliit.ee, tel 5558 3777, Viru-Lemmu Metsaselts

Ida-Virumaa, Sergei Ong

Esimene ettevalmistus oksjoniks on tehtud ja kutsed saadetud. Kahju, et pidime kliendiga (metsaomanikuga) ise ühendust võtma, oleks oodanud vastupidist.

Mul on metsaomanikele soovitus, et nad oma piirisihid ja kinnistu piiripostid võsast puhtaks teeksid. Võimatu on millestki alustada, kui pole ühtegi märki ega tähistust kinnistu kohta. Erametsa tähiseid saab küsida ka metsaühistult.

Ootaksin metsaomanikelt natuke aktiivsemat koostööd. Praegu on aeg, kus teenuste pakkujad tunnevad erametsade vastu suurt huvi.

Kontakt: sergei.ong@erametsaliit.ee, tel 516 9637, Iisaku Metsaühistu

Jõgevamaa, (lisaks Tartumaa), Ülo Kriisa

Loodan, et metsaomanik soovib järjest rohkem olla informeeritud oma metsa arengust. Teadlik omanik majandab metsa oskuslikult ja saab oma metsast paremat tulu - nii emotsionaalset kui ka materiaalset.

Ei ole arukas jätta metsa omapäi, sest siis osa puidust kindlasti hävib ja ka metsa üldine ilme muutub vähem nauditavaks. Metsakonsulendiga on teil võimalik vahetada kogemusi ja mõtteid ning nii võib leida lahendusi lähemaks ajaks ja kaugemaks tulevikuks. On ju üldteada tõde, et mitu pead "jahvatavad" paremini kui üks.

Kontakt: ulo.kriisa@erametsaliit.ee, tel 508 4016, Palamuse Metsaselts

Kagu-Eesti, Aarne Volkov

Võrumaal on hetkeseisuga olnud metsa ühismüügist huvitatud kolm inimest, kellest üks on tõsisem huviline - temaga võiks jõuda lähiajal ka lepinguni. 21. novembril kell 10 korraldame Võrumaal Lasva vallas Tsolgo külas metsa ühismüüki tutvustava õppepäeva. Oodatud on põhiliselt Võrumaa ja Põlvamaa metsaomanikud, aga tulla võivad kõik huvilised.

Usun, et asi hakkab liikuma, kui saame midagi konkreetselt tehtud - siis levib ka info.

Kontakt: aarne.volkov@erametsaliit.ee, tel 529 9841, Võrumaa Metsaomanike Liit ja ka andres.pollu@erametsaliit.ee, tel 514 3572, Põlvamaa Metsaomanike Selts

Pärnumaa (lisaks Läänemaa), Jüri Peetrimäe

Alustan ütlemisega "tervitus läänerindelt", aga tegelikult peaks alustama hoopis fraasiga "läänerindel muutusteta", sest kahjuks peegeldub üldine vilets majandusseis ka metsanduses. Kui senini oli Pärnu arvestatav puidutööstus- ja transiidikeskus (kaks suurt Stora Enso saeveskit, sadamad), siis nüüdseks on olukord kurb: mõlemad saeveskid on oma töö lõpetanud ja okaspuupalk tuleb transportida 100 km kaugusele - see suurendab transpordikulu ja vähendab seega metsaomaniku puhastulu.

Mida olen jõudnud seni ära teha? Kohtusin Läänemaal kolleegidega (Sven Köster ja Taavi Ehrpais), et nõu pidada edasise tegevuse üle. Samuti olen suhelnud piirkondlike metsaühistute juhtide ja liikmetega, ka puidufirmadega. Konkreetseid müügilepinguid pole mul kahjuks õnnestunud veel sõlmida.

Loodan siiski, et lähiajal ikka müügitehinguni jõuame. Tõenäoliselt on praegu kõigil raske, aga tuleb pingutada selle nimel, et majanduskoostöö projekt käivituks ja tulevikus ka täiesti omal jõul toimiks. Perspektiivikaid valdkondi on mitu: lisaks suuremahulistele kuivendus- ja tee-ehitusprojektidele võiks metsaomanikele huvi pakkuda just küttepuu müük kas hakkena või siis juba halgudena. Masinate soetamiseks on olnud võimalik toetusi taotleda ja selle abil on ka mitmeid lõhkumismasinaid ostetud.

Soovin kõigile kolleegidele raudset närvi ja kannatust!

Kontakt: juri.peetrimae@erametsaliit.ee, tel 505 0322, Vändra Metsaühing

Viljandimaa, Olavi Udam

Eks ikka loodame, et metsaomanike elu läheb kergemaks. Bürokraatiaga saame meie paremini hakkama kui iga metsaomanik eraldi. Praegu on küll majandusel ja metsamajandusel ka kehvad ajad. Aga raskel ajal ju abi vaja ongi. Headel aegadel saavad kõik isegi hakkama.

Kontakt: olavi.udam@erametsaliit.ee, tel 504 7407, Sakala Metsaühistu

Järvamaa (lisaks osaliselt Harjumaa), Ülle Läll

Alustame sellest, et koos on võimalik rohkem korda saata. Me oleme oma esimesed lepped juba sõlminud. Tähtis on, et metsaomanik saaks metsast hea ja usaldusväärse tulemuse.

Kontakt: ulle.lall@erametsaliit.ee, tel 521 1510, MTÜ Minu Mets