Aastatega on see mees viinud kunagise selle kandi majandi vabariigi piimanduse tippude hulka. Torma POÜ juhataja Ahto Vili on pullimees vaid selles mõttes, et tänu kõrgele piimatoodangule toodab Torma POÜ Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) jaoks aretuspulle. Kehtna seemendusjaamas on juba poolsada Tormas sündinud pulli.

Ahto Vili kuulub ka ise ETKÜ nõukogusse. Osa aretuspulle saadakse aga embrüosiirdamise abil. Täiesti terved mullikad tiinestatakse USA ja Kanada päritolu kõrge tasemega karjakasvatus­riikidest ostetud embrüotega. Tormasse on ehitatud kaasaegne lüpsifarm, kasutusele võetud uusim tehnoloogia, tihedat koostööd tehakse maaülikooliga. Lisaks on Ahto Vili ka Torma vallavolikogu esimees, põllumajandusministeeriumi teadusnõukogu liige, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige, samuti väikest viisi jahimees, tõsi, viimasel ajal küll enamasti kaameraga.

See kõik oleks juba piisav ühele mehele, aga muusika on Ahto Vili teine elu. Selles mehes on lisaks põllumajandustööle ka tubli annus muusikut, bassilauljat, näitlejat ja missioonitundelist kultuurijuhti.

Ahto Vili õppis Pärnu lastemuusikakoolis klarnetit ja saksofoni, tema pinginaaber Jüri Aarma aga klaverit ja trompetit. Ka EPAs maakorraldust õppides oli Vili osaline EPA rahvatantsu saateansamblis, kus mängis akordionit praegune maaülikooli rektor Mait Klaassen. Sellest võrsus peagi tudengite seas populaarne ansambel Popsid, kus Vili puhus klarnetit.

Kui Vili pärast EPA lõpetamist Tormasse tööle tuli, lõi ta kohe innukalt kaasa ka kohalikus puhkpilliorkestris.

“Ma armastan puhkpille, minu pill on klarnet, mängisin seda 2005. aastani. Siis läksin kohalikku kammerkoori, laulan seal bassi ja olen koorivanem,” teatab Vili. Torma kammerkoor on seitsme aastaga nii tuntuks saanud, et juba käiakse jõulu eel ka Tallinki laevadel laulmas.

Torma kammerkoori dirigent Merle Nisu kiidab koorivanemat väga: “Ahto Vili hoiab maal kultuuritraditsioone ja seisab eriliselt valvel Jakobsoni nime väärtustamise eest oma kodukandis Tormas. Mehi on meil kooris vähe ning seetõttu tuleb neid eriliselt hoida,” teatab Merle Nisu.

Ehkki Vili ise rõhutab, et keegi ei seosta Tormat Carl Robert Jakobsoniga, on just tänu tema järjepidevale selgitus- ja kultuuritööle Torma kui Jakobsoni nooruspaik üha enam tuntust kogumas. Siin korraldati Jakobsoni 170. sünniaastapäeva auks suurejooneline vabaõhuüritus – 11. korda toimus puhkpilliorkestrite festival ToPoF, lisaks Eesti–Soome künnivõistlused. Kogu suurejoonelise ürituse algataja ja hing oli Ahto Vili.

“Torma pasunakoor oli esimene, mitte Väägvere!” põrutab Vili bassihäälel. Ta selgitab, et Väägvere orkestris olid viiulid, aga Tormas ainult puhkpillid, nii et Torma oma peaks olema ikka esimene puhkpilliorkester. Torma orkestri asutas Adam Jakobson juba 1848. aastal.

“Olen aastakümneid püüdnud edendada Tormas puhkpilliarmastust, hakkasime juba 2000. aastate algusest korraldama Torma Puhkpilliorkestrite festivali ToPoF,” teatab Vili. Ta on teadaolevalt ainus põllumees, kel on õnnestunud nii suurejooneliselt ja professionaalselt puhkpilliorkestrite festivale korraldada.

Oma unistuseks nimetab mees aga seda, et kohalikus Torma koolis oleks süvaõppeks puhkpill. Koolile on muretsetud uus puhkpillide komplekt.

“See on minu unistus, et Tormas võiks olla puhkpilli süvaõppega kool,” lausub Vili. Ta toob eeskujuks Austria, kus ühte väiksesse maakooli toodi lapsi üle riigi, et nad saaksid lisaerialana puhkpille õppida.

“Selles koolis oli sajaliikmeline puhkpilliorkester noortest, see oli nii tore! Eesmärk ei olnudki neist lastest muusikuid teha, lihtsalt Austrias on puhkpill enam au sees kui Eestis,” räägib Vili.

Oma päevaväsimuse laulab mees välja bassihäälel kammerkooris. Lisahobiks on tal veel pildistamine ja oma fotodele puidust nikerdatud raamide valmistamine.

“See inimene, kes oskab puhata, suudab paremini ka töötada.” ütleb Torma POÜ juhataja Ahto Vili.