Pindalatoetuste maksmist puuderohketele aladele ootavad ees muudatused
Plaanitavad muudatused ei puuduta 2010. aastal taotletud toetusi. Kõik need 1261 Pärnumaa talunikku, kes tänavu maikuus oma taotlused esitasid, saavad oma toetused kätte nende reeglite järgi, mis kevadel kehtisid, kinnitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja Ahti Bleive. Kuid suur osa toetusrahast tuleb Euroopa Liidu eelarvest ning toetuse saamise üldtingimused kehtestab Euroopa Komisjon. Sealne seisukoht on, et alates järgmisest aastast tuleb tingimusi pisut muuta. Komisjoni nõuete eiramine võib kaasa tuua toetuste vähendamise kogu riigis.
Lääne-Eesti erisus
Üldreeglina ei loeta toetusõiguslikuks põllumajandusmaaks maad, kus kasvab üle 50 puu hektaril. Saare- ja Hiiumaal, Pärnu- ja Läänemaal on aga palju kadakatega kaetud püsirohumaid, kus traditsiooniliselt loomi karjatatakse. Nende nelja maakonna osas on Eestis kehtestatud erisus, mis võimaldab täismahus toetust saada ka suurema puude tihedusega aladele. See tähendab.aladel, kus puude-põõsaste võrade lubatud liituvus (ehk võrade projektsioon maapinnale) on kuni pool puudealuse maa kogupinnast.
Järgmiseks aastaks tuleb aga Põllumajandusministeeriumil koostöös PRIA-ga välja töötada põhimõtteid, kuidas eelnevalt kirjeldatud erisusega aladele edaspidi toetusi makstakse. Euroopa Komisjon, kelle audiitorid on ka ise Lääne-Eestis ja saartel-laidudel selliseid maid vaatamas käinud, leiab, et liituvusega alade toetus peaks olema väiksem. Põhjus - tihedate põõsaste all olevat pinda täies ulatuses ja lagedate aladega võrreldavas mahus põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada ei saa. Puude ja põõsastega kaetud püsirohumaid leidub ka teistes EL liikmesriikides ning mainitud reegel kehtib kõigis 27 liikmesriigis.
Nimetatud neljas maakonnas on erisusega alasid umbes 2500 ha, mis moodustab 1,44 % nende maakondade kogu taotlusalusest pinnast. Pärnumaal on esialgsel hinnangul toetusesaajaid, kelle põllumajandusmaid liituvuse probleem puudutab, seitsmekümne ringis ja hektareid kokku ca 700.
Ühtne koefitsent
Mis siis tegelikult järgmisel aastal muutub? Kõik need põllumassiivid, millel olevad püsirohumaad on täiesti lagedad või esineb kuni 50 puud-põõsast hektari kohta, on ka edaspidi täies ulatuses toetusõiguslikud. Kui mingil osal põllumassiivist on aga puid rohkem (liituvus kuni 0,5), siis selle osa puhul on PRIA sunnitud toetust vähendama. Oluline on ka silmas pidada, et vähendamise koefitsendi arvutab PRIA ortofotode põhjal välja tervele piirkonnale ühtselt. Toetuse vähendamine toimub vaid liituvusega aladele.
Puude liituvust ongi kõige parem ja täpsem määrata õhust tehtavate fotode alusel. Nendelt on võimalik määratleda, millised alad on puudeta ja millised tihedamalt puude-põõsastega kaetud. Uued fotod tehakse iga nelja aasta tagant ning siis on võimalik ka liituvusega alad uuesti üle vaadata.
Paljud erisusega alad kuuluvad poollooduslike kooslustena NATURA 2000 võrgustikku ning neile on võimalik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust. See on võimalus, mida aktiivselt ka kasutatakse. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse taotlemise puhul jäävad liituvusega alad sellele toetusele täielikult toetusõiguslikeks.
Liituvusega alade kohta toetuse määramise põhimõtted on alles väljatöötamisel. Praeguseks oleme kohtunud juba Saare- ja Hiiumaa põllumeeste esindajatega ning plaanime sarnast kohtumist ka Pärnumaal. PRIA eesmärk on lähiajal põhimõtted paika saada ning aasta lõpuks välja selgitada, keda täpselt ja mis ulatuses need uuenenud nõuded puudutavad. Kindlasti võtame siis ühendust ka kõigi nendega eraldi ning saadame täpsustava info ja kaardimaterjali. Süsteemi väljatöötades lähtume ka sellest, et järgmisel kevadel taotlema tulles toimuks kliendi jaoks kõik vanaviisi, vajalikud arvutused ja lisanduvad tegevused teeme ära PRIAs.
Muudatused on vajalikud, kuivõrd pindalatoetusteks makstavad toetussummad tulevad EL eelarvest ja Euroopa Komisjon on seadnud ka tingimused nende vahendite õiglaseks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Seega täidame muudatustega Euroopa Komisjoni nõuded, kuid üritame koos Põllumajandusministeeriumiga leida ka võimalust, kuidas toetada ka edaspidi maksimaalselt Lääne-Eesti puiskarjamaadel ja -niitudel toimuvat maa hooldamist.
